Читать книгу Missioon - Hannes Võrno - Страница 10

Hingedepäev. Olime eile ja reede õhtul Rakveres ema juures. Eile ja täna käisime mitu korda surnuaial isa haual. Ilus on seal. Rahu ja vaikus ning hinge tegi soojaks, et kõik ümbruskonna kalmud ja platsid olid väga põhjalikult korda tehtud. Näib, nagu oleks Rakvere linnakalmistu see sektor justkui uuele elule ärganud. Lähedased on hakanud käima ja platsid on ilusad.

Mul on veel läpakas ja selle juurde kuuluv mudru pakkida. Garaažist vorstid, mis lubasin meestele viia, ja hommikul ongi minek. Võtsin seinalt Andra ja Manfredi kingitud krutsifiksi ikkagi kaasa. Samuti sai kaasa piibel ning Liisu kingitud päevik ja Andra saadetud kalenderpäevik. Vaadates, kuidas selles päevikus lehed kuluvad, on mul kirjutamiseks kõvasti ruumi vaja.

Mu enesetunne on nagu ikka enne kodust äraminekut. Natuke nukker. Natuke tühi. Veidi valus ja samas uus. Panen päevaraamatu siinkohal kokku. Pistan kotti ning jään uut kohtumist ja kahekesi olekut ootama. Mu järgmine sissekanne saab olema juba kaugel kodust. Õnnistagu Jumal seda teekonda ja olgu armuline. Küünlad akendel põlevad isale ja sõber Andresele. Olge õnnistatud ja olgu suur valgus teiega. Hoia mu Häli ja poisse!