Читать книгу Missioon - Hannes Võrno - Страница 7
30. oktoober 2013, kolmapäev kell 10.00
ОглавлениеTulin hommikul Rakverest, kus sai tehtud suur töö. Linnakalmistul perekonna platsil on nüüd kenasti kujundatud ja Tartu kunstikooli aegse koolivenna ja sõbra Manni ehk Margus Vaheri tehtud kalmukujundus. Saksalik nagu üks hauatähis või monument olema peabki. Arvan, et asjadel siin eri ilmade ja hingede vahel on omad väga kindlad seosed. Kui eile kalmistul koos Manni ja kahe abiks olnud kalmistu töömehega raskeid kive liigutasime ja paika sättisime, oli tunda isa kohalolekut. Ta andis mulle nõu ja ideid, kuidas midagi lihtsamini või suure punnitamiseta teha ning näitas ennast. Kui olime käpuli maas ja tegime ettevalmistusi ühe kivi paikapanemiseks, oli taevas selge ja ilus kuiv. Kui olime kivi oma kohale saanud, tuli taevast väike sabin vihma. Täpselt nagu isa, kui miski oli ilus ja liigutav, pühkis põskedelt pisaraid.
Vanemveebel Tõnu Tuul, meie kontingendi veebel ja mu parimaid sõpru pundis, on kenasti Camp Bastioni jõudnud. Tegi kõne, et proovida sidet ja paar sõna vahetada. Tõnu ütles, et Afganistanis on tolmune ja soe. Keskpäevaks tirib termomeetri näidu ligi 30 kraadi juurde, samas kui õhtul pärast päevavalguse kadumist langeb temperatuur pea sama madalale kui kodus.
Asjad on sinna saadetud, seljakott on veel pakkida. Kodus on jäänud olla mõni üksik päev. Tühi tunne. Pean viimaks tegema ära hulga olulist. Vaja oma garderoob ja muu kola kokku panna ja korda seada. Samas tean, et tegelikult ma tunnen – ma tahaksin olla kodus pere jaoks nähtavate asjade kaudu olemas. Ma ei taha olla sel ajal, kui olen oma perest eemal, pakitud kottidesse või topitud garderoobi riiulitele ja hunnikusse. Eks pere peab otsustama, kuidas nad mu eemalolekut endale oluliselt seeditavamaks teevad. Mul on tunne, et nad veidi juba ootavad, et oleksin seal kaugel. Ma tahan aga väga, et mind oodataks ja igatsetaks. Mitte nagu elektrit, kraanivett või muid mugavusega harjunud inimese igapäevaseid vajadusi. Igatsen kallistust uksel koju tulles, kaisus olemist õhtul kamina ees ja ühise teki all voodis.