Читать книгу Missioon - Hannes Võrno - Страница 16

Hommikul alustasime kell 8.00 ja kohe esimese õppetunnina võtsime praktiliselt läbi evakuatsiooni ümberpaiskunud soomukist. See oli simulaator, kus mehed istuvad turvavöödega kinnitatult oma kohtadel ja siis keerab masin 25, 90 ja 180 kraadi ümber oma telje. See oli põnev, aga ebameeldiv tunne. Nii pimeduse kui ka raskustunde pärast, mis varustusega turvavöödes rippudes tekkis.

Edasi läks ohtlike leidude tuvastamisega, kus õppisime, millise ohutasemega miski on. Näiteks mobiiltelefon on „punane“ ehk selgelt ohtlik. „Ohutud“ on esemed, millelt pole võimalik võtta sõrmejälgi või DNA analüüsi. Olgu need siis vihma poolt ära pestud või muu säärane. Päeva kõige paremini läbiviidud oli Yorki maakonnast pärit võimsa aktsendiga instruktori maastikul märkide nägemise tund. Tuleb tunnistada, et pättide nutikus on tasemel ja algajal on küllalt lihtne midagi märkamata jätta.

Järgmine tund oli DNA ja muude andmete kogumine. Tutvusime läbiviimise protseduuride ja reeglitega, samuti kõigi selleks tööks sõjateatris kasutatavate aparaatidega.

Päeva viimane tund oli soomusmasinate võimekusest ja võimetusest.

Õhtusele koosolekule kogunenud seltskond sai tõsise ehmatuse osaliseks. Umbes 19.30 käis terav valgusesähvatus ja sellele järgnes korralik plahvatus, nii et lambid laes liikusid ja lööklaine lõi telgid laperdama. Esmalt arvasid vanemad olijad, et põhjavärava juures lõhati võimas suitsiidipomm. Jutud käisid, et Taliban plaanib korraldada suure purustusjõuga pauke just baasidele koguni mitmesajakiloste lõhkeainekogustega suurte veoautodega. Ameeriklaste baasis ja meie sööklas plahvatuse hetkel viibinud rahvas oli põrandal kõhuli. Õnneks tuli peatselt info, et tegu oli siiski oma meeste läbiviidud planeeritud lõhkamisega, millest unustati hoiatada. Loll tunne oli. See polnud hirm. Oli tunne, et midagi tõsist hakkab kohe juhtuma, sest värava õhkimisele võib järgneda suure hulga kerge- ja raskerelvade varustatud mudžahiidide rünnak. Mõtlesin, et milline see võiks olla.

Koosolek läks rahulikult, meeskond oli asjalik ja valvas ning kõiges lepiti üksmeelselt kokku. Vana COY saunatas nagu ikka igal õhtul. Mulle see ei meeldi. Oleks see minu teha, lubaks ma NSE remondimeestel küll pärast töö lõppu alal olevas saunas pesta, aga mitte poolest päevast alates paljalt lällutada. Mida ma arvaks, kui lähen näiteks kell 17 brittide kontingendi juhtkonna alale ja seal istuvad ülema uksest kümne meetri kaugusel paljad kutid ja joovad õlut. Räägin oma idee ka Allikale. Mulle tundub, et see on kaitseväe imagole oluline, et näiteks riigikogu komisjoni visiidi ajal ei nähtaks meie tagalamehi päevitamas või saunatamas, samal ajal kui meie missioonisõdurid „põllul“ oma rasket ja ohtlikku tööd teevad.

Kodustelt täna kirju ei tulnud. Kairi saatis reipa ülevate teavituskeskuses toimuvast, tegemistest ja plaanidest. Olen veidi mures, kas tahetakse seda asja teha. Vahel on tunne, et rihm on lõdvemaks läinud. Tõmban selle pingumale, kui tagasi olen.

Homme on bastioni kirikus missa. Lähen kindlasti. Aitäh, armas Jumal, et sel päeval hoidsid. Annan end ka ööks Sinu armu alla. Hoia mu armsaid. Aamen.