Читать книгу Missioon - Hannes Võrno - Страница 3

Millest alustada? Millal alustada? Miks üldse alustada? Kellele peaks kõik see täna ja ka tulevikus kirjapandu üldse korda minema või midagi jutustama? Ei tea.

Jätan ettepoole mõne tühja lehekülje sissejuhatuse jaoks, mida praegu sõnastada ei oska ega tahagi. Olen just sellisest vintage-päevaraamatust mõelnud, kuid sisetunne, millest olen end viimasel ajal juhtida lasknud ja mille märke lugenud, hoidis mind õnneks kiirustamast ja etteruttavalt rabelemast.

Mu head kolleegid teavituskeskusest tegid mulle sõtta mineku puhul selle armsa kingituse. Kingiks saadud päevaraamat andis vastuse kõigile neile ebakindlatele miksidele ja milledele. Kui sõbradkamraadid sellise kingi teevad, annavad nad sellega edasi soovi. Millegipärast arvan, et see soov oli: MÕTLE!

Kodust ja pere juurest pikaks ajaks lahkumiseni on jäänud nädal ja paar päeva. Tundub, nagu oleks absoluutselt kõik tegemata ja juba tehtud – ühekorraga. Sellist segast enesetunnet ei ole ma varem kogenud. On tunne, nagu oleksin end silmini täis õginud, köögi koristanud, nõud pesnud ja siis uuesti vaaritamist alustanud. Nii palju on öelda ja arutada, ometi vaikin ja ootan. Ootan, et minuga räägitaks. Küsitaks, kas olen asjad kokku pannud. Kas kõik on olemas ja oma õigel kohal. Tundub, nagu ei tahaks seda keegi küsida. Niisiis muudkui pakin oma maailma mõtteis kokku ja uuesti lahti nagu mingit reisipauna.

Tahan teha enesega kokkuleppe, et olen oma päevikuga sama aus nagu parima sõbraga ja kui tunnen, et on vaja lihtsalt kritseldada, siis seda ma ka teen. Võtan seda kui vabadust teha, mida tahan.

Kodus on jäänud olla üks nädalavahetus, homme ja ülehomme. 3. novembri varahommikul koguneb meie üksuse põhigrupp Ämari lennubaasis ja pärast vajalikke protseduure alustame otselendu Afganistani Camp Bastioni.