Читать книгу Kuri silm - Jason Goodwin - Страница 7

Emand Talfa astus toast välja, käsi suul ning kahuripaugud ja kriiskamine kõrvus.

Ta nägi naisi mööda koridori jooksmas, ustele tagumas, üksteise riideid rebimas, hambad irevil justkui huntidel.

Vaas kõikus oma alusel kahe akna vahel. Otse emand Talfa silme all riivas üks seelik alust. Naine haaras käega seelikusaba järele, tabas aga vaasi äärt. Vaas õõtsus veel rohkem ja kukkus maha, plärtsatas puupõrandale kildudeks.

Tuhvlites jalad trampisid üle kildude.

Kaks tüdrukut jooksid käsikäes ja naerdes mööda. Emand Talfa nägi nende õhetavaid põski, sädelust silmis.

Ta astus edasi.

„Kes te olete? Mida te siin oma arust teete?” sisistas ta.

Elif pööras kiiresti pead. Ta nägi ukseavas seisvat naist. „Nüüd on meie kord, tädike,” nähvas Elif. Jahmatus vanema naise näol ajas ta naerma ja ta kaunid sinised silmad tõmbusid kissi. See naine seal oli mitmekordse lõuaga ja kaame ning tema talje oli kadunud.

Elif kergitas pihuga oma rindasid. „Me oleme ilusad tüdrukud.”

Ta nägi Talfa näol kõhklust ja piilus üle vanema naise õla. „Mis tuba see on, Melda? Mis siin on?” küsis ta sõbratari käest sikutades.

Ent teine tüdruk tõmbas teda kärsitult edasi. „Ma tean, kuhu minna, Elif. Ära raiska aega.”

Elif kehitas õlgu. „Hea küll, näita teed.” Edasi kiirustades pööras ta veel korraks pead: „Hakka parem pakkima, tädike!”

Talfa pilgutas silmi. Ta oli näinud siseõuele sõitnud tõldasid ja naisi sultani varandust väikestesse kottidesse toppimas. See oli kõik, mis neile jäi – nii palju, kui nad jaksasid kanda.

Aga neil oleks pidanud laskma haaremist lahkuda rahulikult, väärikalt.

Tegemist oli tõsise eksimusega, mille eest mustal eunuhhil Iboul tuli veel tasuda.

Emand Talfa pigistas uksepiita, kui koridorist kostis metsik naerupahvak, millele järgnes ahastav kisa.