Читать книгу Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani - Kalle Muuli - Страница 11

ELDP esimene juhatus oli suur ja lennuvõimetu nagu emu. ELDP asutajate seas oli palju väljapaistvaid isiksusi ja kõik nad pidid juhatusse ära mahtuma. Seepärast ei saadudki hakkama vähema kui 21 inimesega.

Lõplikult halvas juhatuse töövõime igati liberaalne otsus lubada kõigil partei liikmetel juhatuse koosolekutest sõnaõigusega osa võtta. Seesama põhimõte maksab Reformierakonnas praegugi. Ent 1990. aastal oli inimeste poliitikahuvi tohutu. Kunstnike liidu esimehe Enn Põldroosi avarad tööruumid, kuhu juhatus enamasti kogunes, ei tahtnud kõiki huvilisi alati äragi mahutada. Partei lihtliikmeid oli sageli kohal rohkem kui juhatuse liikmeid. Paul-Eerik Rummo polnud tehasedirektori tüüpi võimukas pealekärataja ja koosolekud kippusid seetõttu kujunema lõpututeks jututubadeks.

ELDP asutajaist iga viies oli noorem kui 30-aastane, kuid ainsa noorena kuulus esimesse juhatusse Tartu ülikooli sotsioloogiatudeng Ahto Lobjakas. Juba kuu pärast kongressi, 7. aprillil 1990 asutas ta koos eakaaslastega ELDP noorterühmituse Noored Liberaalid. See oli erakordselt kirju taustaga seltskond. Esimeheks valitud Lobjakase ümber koondusid Haapsalu sidetöötaja Heiki Kranich, juuratudengid Aap Neljas ja Daimar Liiv, rakendusmatemaatik Olev Vaher, kommunistliku noorsooühingu Valga rajoonikomitee teine sekretär Aarne Veedla, Signe Roos, Priit Jõerüüt, Meelis Aru jt. Innukas noor liberaal oli ka Ahti-Kullervo Jõgi, kes aastaid hiljem sai kuulsaks ettevõtete ebaseadusliku ülevõtmisega, kuni palgamõrvar tema äripartneri lõpuks maha laskis.

Lisaks maailmavaatele ühendas Noori Liberaale tasahilju süvenev rahulolematus ELDP juhtimisega. Partei teisel kongressil 20. aprillil 1991 vähendati just noorteühenduse pealekäimisel juhatuse liikmete arvu 11-ni. Noored olid lootnud uude, poole väiksemasse juhatusse saada kaks oma esindajat, aga kui kongressil hääled lõpuks kokku loeti, selgus, et juhatusse oli pääsenud koguni neli noort: Ahto Lobjakas, Heiki Kranich, Aap Neljas ja Priit Jõerüüt. Lisaks neile kuulusid uude juhatusse Paul-Eerik Rummo, Jaak Jõerüüt, Andra Veidemann, Lauri Einer, Kalju Aleksius ja Rapla piirkonna esindajana Avo Lukas.

Kuna Rummo kaldus sageli noori toetama ja ühel hetkel keeras ka Henn Sarv Rahvarindele selja, haarasid Noored Liberaalid 1991. aasta kevadel endalegi ootamatult parteis ohjad. ELDP avalduste toon läks nüüd kohe krõbedamaks ja hoiakud nihkusid tublisti paremale. Suhted Rahvarindega halvenesid, enam ei andnud ELDP-s tooni Rahvarinde käilakujud ja Noored Liberaalid suhtusid Savisaare valitsusse kriitiliselt.