Читать книгу Personalijuhtimise käsiraamat 2012. 2., täiendatud trükk - Katrina Laurson - Страница 8

Järjest kasvav surve efektiivsusele nõuab organisatsioonidelt põhjalikult läbimõeldud tegutsemist ning valikute tegemist. Organisatsiooni eesmärkideni jõudmiseks on tähtis saavutada kõigi oluliste ressursside maksimaalne rakendamine.

Tööjõud (workforce) on enamikes tänapäeva organisatsioonides oluline ressurss. Töötajaskonna panus ning roll konkurentsieelise loomisel ja eesmärkide saavutamisel suureneb. Järelikult saab organisatsioon olla jätkusuutlik ning efektiivne ainult siis, kui ta läheneb oma töötajaskonnale strateegiliselt, teatavaid valikuid tehes. See eeldab strateegilise tööjõupoliitika väljatöötamist ning rakendamist.

Strateegilise tööjõupoliitika lähtekohaks on ettevõtte strateegia. Tööjõustrateegia peaks vastama kahele küsimusele:

1) missugused on tööjõu kriitilised parameetrid konkreetse organisatsiooni kontekstis ja töötajaskonna panus ettevõtte eesmärkide saavutamisse ning konkurentsieelisesse?

2) kuidas tuleks töötajaskonda kohelda, et seda panust realiseerida?

Sõltuvalt tegevusvaldkonnast ja valitud strateegiast on kriitilised tööjõu parameetrid ja panus erinevad. Need võivad olla näiteks tööjõu hind, kvalifikatsioon, püsivus, pühendumus jne.

Iga strateegia loomine tähendab teatud valikute tegemist ja diferentseerimist. Strateegilise tööjõupoliitika loomist tuleb käsitleda protsessina, mis sisaldab erinevaid etappe ja tegevusi:

1) ettevõtte strateegia elluviimiseks vajalike võimekuste määratlemine;

2) ettevõtte strateegiliste võimekuste realiseerimisel otsustavat osa etendavate ametikohtade leidmine;

3) nõuete ja oskuste kirjeldamine strateegiliselt olulistel ametikohtadel töötavatele inimestele;

4) sellise personalipoliitika ja praktikate väljatöötamine, mis kindlustaksid olukorra, et strateegilistel ametikohtadel töötaksid vajalike oskustega ja motiveeritud inimesed.

JOONIS 2. Ametikohtade strateegiline segmenteerimine (Lepak, Snell, 2002)

Sõltuvalt ametikohtade mõjust strateegia realiseerimisele ja nende unikaalsusest saame rääkida tuumiktöödest, liituvatest töödest, toetavatest töödest ning abitöödest. Strateegilise tööjõupoliitika rakendamine tähendab praktikas seda, et personalipoliitikad ja praktikad peavad olema diferentseeritud. Ettevõtte jaoks on oluline, et tuumiktöödel töötavad inimesed oleksid kvalifitseeritud, püsivad ja töötaksid pühendunult. See eeldab pühendumist loovate personalijuhtimise praktikate rakendamist ning investeeringuid nii töötajate leidmisse kui ka arendamisse. Loomulikult on ettevõtte toimimiseks tarvilikud ka toetavad, liituvad ja abitööd, nendel ametikohtadel töötavad inimesed on osaks tööjõust, kes peab olema kvalifitseeritud ning motiveeritud oma tööd tegema. Kuid strateegiline tööjõupoliitika eeldab valikute tegemist ja antud kontekstis on valikukohaks eelkõige kasutavate personalijuhtimise praktikate kui investeeringute iseloom ja maht. See tähendab erinevate töösuhete vormide rakendamist, valikuid koolitusse investeerimisel, palgatasemete erinevat positsioneerimist palgaturul.