Читать книгу Ove Sander - Margit Arndt-Kalju - Страница 10

Koolis käisin Tartu viiendas – peaminister Andrus Ansipi koolis. Direktoriks oli Nõukogude Liidu rahvasaadik Helve Raik. Kool oli eesrindlik, mina vist siiski tagurlik. Oktoobrilaps ma ilmselt olin, sest seal keegi ei küsinud, et kas tahad või mitte, märk pandi lihtsalt rinda. Aga edaspidised organisatsioonid – pioneerid, komsomolid –, ei tulnud enam kõne alla, teadlikkus oli juba suurem.

Põhikooli alguses olin täiesti keskpärane õpilane. Sellest ajast võiks ehk öelda, et mul oli haiglaselt arenenud õiglustunne. Olin heas füüsilises vormis ning aeg-ajalt sai ka käed käiku lastud õiguse jaluleseadmiseks. Lapsed on küllaltki julmad. Nagu lindude puhul – nägin hiljuti Pirita teel, kuidas üks lind oli vigastatud ja kaks lindu teda lihtsalt taga ajasid. Kardan, et see ei lõppenud hästi. Koolis on samamoodi, vähemalt minu ajal oli – kui keegi saab märgi külge, siis võib terve klass pöörata tema vastu. Olin laps nagu iga teine, mitte suur tuupija, pigem n-ö tegija.