Читать книгу Ove Sander - Margit Arndt-Kalju - Страница 17

Peagi sai põhikool lõpetatud. Ja kuna olin reaalainetes täiesti sees, siis oli järgmiseks loogiliseks sammuks muidugi Nõo Keskkool. Seda soovitas mulle minu füüsikaõpetaja Kalju Tetlov: „Kui tahad korralikku reaalharidust, siis mine Nõkku.“ Aasta oli 1985. Kolm aastat sai rongi-bussiga Tartu-Nõo vahet liigutud ning noorele inimesele oli selline kodust kaugemal käimine päris tore. Nõo kool oli ja kindlasti on ka jätkuvalt väga hea kool.

See aeg oli tõsiseks reaalteadustesse süvenemise ajaks ja Nõos oli see võimalik. Tegelikult mitte ainult võimalik, vaid tugevalt soodustatud. Mida me seal tegime? Peamiselt valmistusime olümpiaadideks. Ei taha oma saavutusi eksponeerida, aga parim koht, mille sain, oli teine koht füüsika vabariiklikul olümpiaadil kümnendas klassis. Soovisin muidugi esimest, kuna tahtsin minna üleliidulisele olümpiaadile. Üleliidulisele võitlusele läks tookord klassivend Arne Ansper, kes minu arvates saavutas seal ka teise koha – mitte siis enam Eestis, vaid Venemaal.