Читать книгу Ove Sander - Margit Arndt-Kalju - Страница 7

Ehitaja läbi elu

Оглавление

Ehitamine on minu sisse jäänud. Mõni aeg tagasi oli mul üks vabam hetk ja mõtlesin, et puhkan veidike. Sain vaid pool tundi niisama olla, kui tundsin, et kohe on vaja jälle midagi tegema hakata. Nii ehitasingi vana saunaahju ümber suitsuahjuks, see töötab nüüd ideaalselt. Nii et ehitamisest pole pääsu.

Vastseliinas, kus olin vaimulikuks, oli täpselt samamoodi. Ei pea vist mainimagi, et iga korralik kirikuõpetaja remondib kirikut. Mitte ainult inimesi. Minu osaks oli Vastseliina kirikus panna uus katus ja tornikate. Kuna Vastseliina kirik on suuruselt Eesti kolmas maakirik, siis oli see päris suur töö. See ei olnud minu jaoks enam kõrgustes turnimise töö, vaid rohkem tööde juhendamine. Üks projekt oli ka vanadekodu. See oli koguduse vana pastoraadihoone, kus juba hein kasvas. Taas sai korda tehtud. Meenutan tänuga praegust Toidupanga juhti Pieter Boerefijni, kes aitas selleks Hollandist raha leida. Tulles Nõmmele, siis siin oli muidugi peamiseks ehitusobjektiks Lunastaja kirik, mille renoveerimine oli võrreldav uue kiriku ehitamisega. Viimasest ajast saab märkida vastremonditud Nõmme Rahu kiriku taaspühitsemist. Need ehitused ja remondid on olnud suuresti ühised ettevõtmised, mida Issand on õnnistanud. Õieti on need olnud Tema teod, mida meie oleme võinud tunnistada.

Nüüd on mul südamel diakooniahaigla. Tahaksin väga aidata kaasa, et sealne ruuminappus leiaks lahenduse. Praegu on muidugi veel suurem mure töötegijate nappus, kuid see on juba teine jutt. Nii et ehitamine on minu juures läbiv joon. Ma ei tea, kas see on psüühiline eripära – mõni filosoof võib-olla ütleks olemise jäik designaator –, aga ma pean olema kogu aja tegevuses. Huvitav muidugi mõelda, et kas kristlus on tegemine või olemine. Millisel viisil on need omavahel seotud? Järsku siis ikka nii, et Kristusega koosolemisest kasvab välja vajadus tegutsemiseks? Ja muidugi annab Ta selleks väe ja juhatuse.

Kindlasti olen ka eesmärgile pühendunud inimene. Aga nii tähtis, kui see eesmärk minu jaoks ka ei oleks, olen ikkagi protsessiinimene. Just tegemise kvaliteet on tähtis. Mitte ainult miks-küsimus, vaid kuidas-küsimus. Me saame tegutseda üheskoos, kõik annavad oma osa ja tunnevad end seejuures mõnusalt. Muide, tuleb välja, et suurem osa vaimulikest ongi protsessiinimesed, mitte niivõrd tulemusele suunatud. Ja vaimulikus mõttes on see ka igati õige – kui täidame ustavalt ja hästi oma ülesandeid, siis on sellel nagunii ka tulemus. Jumal õnnistab meie ettevõtmisi ja annab tulemuse.

Ove Sander

Подняться наверх