Читать книгу Ove Sander - Margit Arndt-Kalju - Страница 20

Nõo periood on minu jaoks ääretult tähtis veel ühes teises seoses – leidsin sealt oma kalli abikaasa Liina. Tema oli matemaatik, mina füüsik. Ütleme nii, et matemaatilise täpsuse ja loogikaga valisin ma Nõost välja kõige ilusama ja parema naise. Loomulikult oli see Jumala valik ja juhatus.

Liina.

Abielud sõlmitakse taevas. Kui oled noor, siis sa arvad, et oled õnne sepp. Kui saad vanemaks, siis leiad, et keegi peab andma sulle nii alasi kui ka raua ning enamgi veel, tegema ka tule ääsi alla. Võib jääda isegi mulje, et mäng on juba ette mängitud. See äratundmine ei pea üldsegi olema traagiline. See võib olla täiesti rahustav ja vabastav. Psalm 139: „Su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas.“ Võime öelda, et see on Jumala etteteadmine. Need on vaba tahte, Jumala etteteadmise ja -määratuse küsimused – kõik miljoniküsimused.

Me saime teineteise omaks juba uskumatult noores eas, kümnendas klassis. Kui ma täna vaatan meie poegi, üks on 22-, teine 26-aastane, siis ma mõtlen, et ei tea, kas nad on juba abiellumiseks valmis. Meie kolisime kokku juba 17-aastastena ja abielu tuli kaks aastat hiljem. Ilmselt küpseti tol ajal lihtsalt kiiremini. Ega algus muidugi kerge olnud, kuid meil on läinud aastatega ülesmäge. Nagu vein. Või nagu suhtlemine soomlastega – sõbrakssaamine võtab pika aja, kuid siis ollakse sõbrad surmani ja pärast sedagi.

Igavesti koos. Laulatus Tartu Pauluse kirikus. 23.06.1989.