Читать книгу Konrad Mägi - Eero Epner - Страница 10

Kui Konrad Mägi 1878. aastal sündis, oli tema ema juba 42-aastane. Me ei tea tema − nagu enam-vähem kõigi enne 20. sajandit elanud Eesti naiste − kohta peaaegu mitte midagi. Tema nimi oli Leena ning ta oli pärit Lõuna-Eestist. Kõik. Me ei tea midagi tema talendi või huvide kohta. Me ei tea, mida ta päeval tegi, milline oli tema haridus või kas tema iseloomus oli midagi märkimisväärset. Isegi tema otsesed järeltulijad ei tea 110 aastat pärast Leena Mägi surma oma vaarema kohta mitte midagi − ainult tema isekad geenid rühivad veel vapralt läbi aja tumeda kulu, kõik muu on jäänud märkamatuks nagu nööpnõel põrandaprao vahel. Ent see pole juhtunud aja jooksul, see oli juba toona nõnda ning mitte ainult temaga: Leena Mägi suguseid nööpnõelu on kõik ajaloo põrandapraod täis. Tema elukutse oli olla oma mehe abikaasa, laste ema ja usin perenaine, rohkemat temalt ei nõutud ega oodatud.

Enne Konradit oli Leena sünnitanud juba kuus last. Neist vanim oli tüdruk, Konrad Mägi ainuke õde, kes oli temast 15 aastat vanem − temaga tekkisid Mägil kogu perekonnast ja vist isegi suguvõsast ainukesena lähedasemad suhted. Mägi vennad olid samuti temast märgatavalt vanemad, Konradi sündides on nad vastavalt 12, 10, 8 ja 3 − ning siis oli veel üks laps, sündinud päevapealt kuus aastat varem kui Konrad, ent isegi tema nime on kirikuraamatust võimatu välja lugeda. Ainuke loetav märge ütleb jaheda asjalikkusega, et laps suri mõni kuu pärast Konrad Mägi sündi. Leena Mägi oli sünnitanud palju lapsi, ja nüüd 42-aastasena sünnitas ta viimase.

Võib-olla tasubki siit otsida üht põhjust võõrandumiseks: vanusevahe. Kui Leena tähistas oma 50. juubelit, oli tema noorim poeg alles kaheksa-aastane. Kui Mägi sai täisealiseks, oli tema ema juba 60. Nende vahel võis, aga ei pruukinud tekkida säärast suhet, nagu oli Leenal teiste lastega. Konrad võis jääda ääre peale, kuid nagu öeldud: me ei tea seda. Mõned aastad pärast Mägi surma avaldatud eluloos teatab biograaf mõnede Mägi sugulaste ja sõprade suulistele andmetele toetudes hoopis vastupidiselt, et Mägi suhtus oma emasse “lapsekiindumuse ja -armastusega” ning see “jätkus hiljem tuhmumatutes mälestustes”, kuna üleüldse olevat Konrad Mägi rohkem klappinud ema ja õega, perekonna feminiinsema poolega. Võimalik, et Mägi polnud lapsepõlves äratõugatu, vaid nautis kõiki viimase sündinu privileege. Võimalik, et ta oli ärahellitatud väike jõnglane, keda eakas ema oma tähelepanuga igapäevaselt toitis ja pesamuna kapriisidele allus. See selgitaks nii mõndagi Konrad Mägi hilisemas natuuris.

Ja ongi veel ainult üks fakt, mida me Mägi ema ja enamike inimeste kohta teame, viimane letaalne märge: ta sureb 1903. aastal. Konrad Mägi on siis juba 24-aastane ja tema 67. Leena Mägi sureb juuni keskel. Tema noorim poeg on sel ajal kas Peterburis kunsttööstuskoolis või Tartus suvevaheaega veetmas − me ei tea sedagi. Poeg pole veel kunstnikuks hakanudki, pole veel maalikunsti juurde jõudnudki, kui ema igaveseks lahkub. Nende trajektoorid ei ristu enam kunagi.