Читать книгу Konrad Mägi - Eero Epner - Страница 15

1878. aasta oktoobri lõpp lähenes Hellenurmele ärevalt. See suurtest teedest veidi eemal asuv väike külake koos maalilise paisjärve kaldal asuva mõisaga oli tavapäevil rahulik paik, millele andis ainsa ajaloolise kuulsuse rahutu natuuriga mõisahärra, kuulus looduseuurija. Ka sel aastal oli ta kusagil eemal, uurimas kaugel Kesk-Aasias ühe hiigelsuure oru viljakusnäitajaid ja oli teadmatuses kodus toimuvast, kus olid sagenemas hobusevargused ja tulekahjud. Ajalehed loetlevad üles kadunud suksusid: pruun mära, kaks täkku − ja nii edasi. Kahtlusaluseid ei ole nimetatud, kuid kõigi pilgud suunduvad lähikonnas luusivatele mustlaspuntidele. Lisaks puhkeb oktoobri lõpul mitte liiga kaugel Hellenurmest Otepää kirikumõisas tulekahju. Surnuks põlevad kuus hobust ja üks siga, kuid korjuste arvust olulisem on fakti õudus − mõis süüdati, see süttis mitmest räästaalusest korraga. Õudust suurendab kohalikes teadmine, et kirikumõisa peremeheks oli seesama Andres Mägi kaasvõitleja Jakob Hurt, kellest oli saanud Otepää kiriku pastor. Oli see rünnak tema vastu? Või rahvusliku liikumise vastu? Kas hobused ja siga olid hukkunud poliitika tõttu?

Hellenurme vastuseid ei tea. Siin sünnitakse ja surrakse ilma tulekahjudeta. Oktoobri lõpus (ilmad olid püsinud kogu aasta soojad, ilmselt nii ka nüüd) sünnib kohaliku mõisa abivalitseja perre kuues laps ja viies poiss, kellele pannakse nimeks Conrad Wilhelm. See nimi on kõike muud kui eestlaslik, konstrueerides nimekandjale uut teistsugust identiteeti: peaaegu et keiserlikku. Miks ehtis rahvusliku liikumise aktiivne kaastööline ja laulupidude hingestatud suunanäitaja Andres Mägi oma lapse sedavõrd võõrapärase nimega? Oli selles juurte mahasalgamist? Või lootus, et teistsuguse nimega on paremad võimalused läbilöögiks, kas oli Andres Mägi avalikus sfääris rahulolematu, aga privaatsfääris pragmaatik? Ilmselt mitte midagi sellist. Konrad Mägi sai oma nime ristivanemate järgi ning ta ei olnud oma perekonnas ainuke sedavõrd glamuurse nimega lapsuke. Ka Conrad Wilhelmi vendadel olid pidulikud Saksa keisritele viitavad nimed nagu Karl ja Friedrich Peeter, tema õe nimi oli aga näiteks Emilie. Ja see polnud nõnda ainult Mägide perekonnas. Hoolimata ajastu rahvuslikust meelestatusest külvati 19. sajandi lõpul sündinud lapsed üle võõrapäraste nimedega: nii olid sajandivahetusel eestlaste populaarseimad nimed Heinrich, Georg, Henriette ja Rosalie. Ent kui nimi juhib inimese saatust, siis kuninglik Conrad Wilhelm seda kahtlemata tegi. Kuid midagi muud mõjutas Konrad Mägi vaateid veel rohkem.