Читать книгу Konrad Mägi - Eero Epner - Страница 16

Maanteel lastakse uuesti signaali. Katsun veel üht puutüve hägusa lootusega, et see puu oli siin ka sada nelikümmend aastat tagasi ning seda puudutas mingil seletamatul põhjusel ka Konrad Mägi. Jalutan maantee poole. Peenike rada lookleb sirgjooneliselt, loomad on kõndinud ilma petteliigutusi tegemata, ilmselt on see normaalne, aga võib-olla tundsid nad end siin turvaliselt. Astun maanteele. Auto ootab. Võimsad puud seisavad, mingi värav sulgub selja taga. Mul on tunne − ja ma tean, et võib-olla ma tahan, et mul oleks just säärane tunne −, et see mets on mingil moel ürgne.

Siin on suured metsamassiivid kuuskede, mändide ja lehtpuudega. Nende vahel loogeline väike jõgi ja mõned metsadesse peidetud järved. Üksikud kitsad teed, mis ühendavad üksteisest kaugel asuvaid talusid. Läänes põllud ja karjamaad. Üks kõrgem mägi, paar väiksemat küngast. Selgema ilmaga kostuvad lähedalasuvate kirikute kellad, üks neist õigeusklike oma. Umbes selline nägi välja Konrad Mägi lapsepõlvekant Lõuna-Eestis Udernas, kuhu perekond kolis napilt paarikuise imikuga Hellenurmest. Sellest paigast saab Konrad Mägi lapsepõlvekoht, kus ta elab kuni oma 11. eluaastani − ja mida ta pärast lahkumist enam kunagi ei külasta.

Me ei tea, mida Mägi oma lapsepõlves koges. Ta ei ole üheski oma märkmes ega ka üheski oma kunstiteoses seda puudutanud. Võime teha vaid mõned kaudsed oletused, tõmmata ise niidid Mägi lapsepõlve ja tema kunsti vahele, kuid need jooned ei ole kindlasti (vähemalt pealtnäha, motiivi tasandil) midagi erilist. Ta ei naasnud kunagi kodukanti, ta ei tulnud siia tagasi midagi meenutama ning ei naasnud ta Udernasse ka oma kunsti kaudu. Kodu oli Mägi loomingus terra incognita ning kõik eksootiline, kõik võõras oli see, mida ta ikka ja jälle oma loomingu kaudu kujutada, tabada, mõista, müstifitseerida soovis. Ta maalis Capri saart ja Norra mägesid, ookeaniranda Normandias ning Saaremaa kive, kuid mitte kunagi Udernat. Isegi mitte kaudselt: Mägi maalib tulevikus pigem künklikke ja dramaatilisi vorme, mille kõrval Uderna lamedus mõjub tagasihoidliku ning häbelikuna. Kodu välistatakse Mägi loomingus peaaegu et raevukalt ning võib-olla ei tundukski see nii dramaatiline, kui samamoodi oleksid käitunud ka teised Eesti kunstnikud, kuid mitmed modernistid-uuendajad hoidsid sentimentaalsusest toitu saanud visadusega kinni oma lapsepõlvepaikadest. Eesti kunstnikud olid sageli kodumaalijad, aga mitte Konrad Mägi.