Читать книгу Normaalne söömine - Urmas Kokassaar - Страница 17

Monosahhariidid ja disahhariidid annavad toidule magusa maitse, muutes toidu isuäratavaks. Polekski probleemi, kui nende tarbimine oleks normaalne. Kõige rohkem eksitakse sahharoosi tarbimisel, sest magusalembus on inimlik. Normaalselt tohib sahharoos katta inimese päevasest toiduenergia kogubilansist vaid 3…5%. Tavaolukord on aga selline, et sahharoosiga rahuldatakse oma organismi energiavajadusest pidevalt 20…35%. Pane tähele! See on 6…10 kordne ebanormaalne söömine ja kui toimub pidevalt, tekitab see terviseriske või terviseprobleeme, nagu näiteks rasvumine, päriliku eelsoodumusega inimeste suurem risk haigestuda II tüüpi suhkurtõvesse, hambakaaries, verelipiidide kõrgenenud tase ning südame- ja veresoonkonnahaiguste kujunemise tõenäosuse suurenemine, kõrgenenud vajadus B-rühma vitamiinide suhtes. Sahharoosil endal pole normaalkoguses midagi viga. Ta sobib inimesele kui tasakaalustatud glükoosi ja fruktoosi allikas, kuid pidev liigne tarvitamine tekitab loomulikult probleeme. Kui oled paanitseja ja hakkad süsivesikuid liiga vähe tarbima (pidev alatarbimine), teed organismile karuteene, sundides teda tegema palju tarbetuid lisakulutusi ja tööd. Pideva väga vähese süsivesikute koguse puhul tekib organismis energiadefitsiit, toimuvad asjatud suured kulutused glükoosi lisasünteesiks, on oht hüpoglükeemia kujunemiseks, mis omakorda vähendab nii vaimset kui ka kehalist võimekust. Organism on siis ka kehvem võitlemaks väliskeskkonna igasuguste kahjulike toimete vastu ja viletsam ka oma optimaalse sisekeskkonna hoidmisel.