Читать книгу Normaalne söömine - Urmas Kokassaar - Страница 4

Pole ühtegi inimest, kes ei tahaks olla terve, õnnelik ja armastatud, vaimselt ja kehaliselt tubli. Selleks tuleb omada haritust ülitähtsas eluvaldkonnas nagu söömine. Normaalse söömiseta pole ei kestev tervis ja ükski muu oluline saavutus võimalik.

Paraku elab inimkond juba tükk aega globaalsel infoprügimäel ning just söömisalaste sõnumite hulk moodustab selle prügimäe väga suure ja üha kasvava osa. Erinevates keeltes söömisalaseid trükiseid, internetiõpetusi, kõikvõimalikke retseptikogusid jm on viimase aastakümne jooksul sadanud maailmas nagu oavarrest. Lisaks pakuvad oma teenuseid kõikvõimalikud söömisnõustajad ning dieedimeistrid. On kujunenud kummaline olukord – sõnumeid selle kohta, mida ja miks võiks süüa, liigub enneolematus mahus, aga tegelikkuses lähevad asjad inimese tervise ja eluõnnega üha enam käest. Miks nii? Põhjus on lihtne – paljud inimesed on langenud vasturääkivustest küllastunud söömisalase libainfo rüppe/võrku. Matvas infomöllus on läinud kaduma lihtne elutarkus: inimese tegelik võimekus sõltub sellest, kas ta on normaalne sööja või mitte.

Vaid normaalne söömine (loe: pidevalt organismi vajadusi kõige paremini rahuldav ja väga head ainevahetust tagav söömine) loob inimorganismile vankumatu biovundamendi – edukaks vaimseks ja kehaliseks eneseteostuseks vajaliku õige bioloogilise materiaalse aluse. Ükski hoone ei püsi püsti vundamendita, niisamuti pole ka inimese füüsiline ja vaimne toimimine sisulise biovundamendita mõeldav. Tugeva biovundamendi loob üksnes ja ainult pidev normaalne söömine. Kõik muud, kui tahes uhkesti välja pakutud söömisvariandid ja dieedid võivad küll esialgu, mõne kuu kuni aasta pooleteise jooksul, tekitada pettekujutluse nende heast toimest, kuid pikemas ajaskaalas on nad oluliste probleemide tekitajad. Seetõttu pole mingit vajadust nende pseudovariantide käsitlemisele aega raisata. Inimestele tuleb rääkida normaalsest söömisest ja õpetada neid normaalselt sööma!

Nüüdisaja infouputus on paradoksaalne! Üha kasvav tohutu sõnumite hulk internetis, paberil ja mis tahes keeles pole inimkonna haritust tegelikkuses eriti suurendanud. Seda ka nii elutähtsas asjas nagu söömine. Hoopis vastupidi. Tulemuseks on ähmastunud põhitõed, väljamõeldised, legendid, mis tahes huvidest genereeritud ja agressiivsete müügiloosungitega pealesurutav transinfo. Nii süvenebki inimeste pidev tõmblemine ühest äärmusest teise, sest ühel päeval ilmub näiteks teade kohvijoomise kahjulikkusest, järgmisel aga sõnum selle tarbimise kasulikkusest. Mida teha? Lahendus on lihtne! Omanda normaalse söömise elulised algtõed. Aitame seda teha! Aitame elusalt ja tervelt pääseda „söömisinfo” üha kasvavast ülemaailmse prügimäe matvast rüpest! Loomulikult ei sunnita kedagi, kuid neile, kes endast ja teistest tõepoolest hoolivad, annab normaalse söömise alustõdede omandamine võimaluse parimal moel tulevikku investeerida: vaimses, füüsilises ja seeläbi kindlasti ka majandusliku edukuse mõttes. Aga enne alustamist tahaksime rõhutada järgmist.

• Kogu info siin raamatus on inimorganismi kohta, st ta ei põhine katseklaasiuuringutel, lehma-, kitse-, sea-, mõne teise kodu- või metslooma- ega taimeuuringutel, mida ju paljud infoprügimäe allikad ja lingid usinasti kasutavad, esitades seda inimorganismis kehtiva pähe. Ja veel. Viimasel ajal serveeritakse tihti infot erandlikest üksikjuhtumitest suurte üldistuste pähe, mis on ju otsene valetamine.

• Toiduainete tehnoloogia „edusammud” kogu maailmas võimaldavad toota ka muudetud koostisega asendustooteid, mille koostis erineb oluliselt tõelistest sama nimetusega toodetest. Jätke meelde, et neid tunneb ära tavaliselt kahest liitest: -laadne ja -maitseline. Need pole otse ohtlikud, aga see on ju second hand’i kraam.

• Raamatu info on süsteemne ja neutraalne, söömisest räägitakse täpselt nii, nagu inimorganismi puhul on. Info pole mõjutatud millegi/kellegi huvidest, pole ka ühegi organisatsiooni ega persooni kriitika ning pole mõjutatud ideoloogilistest põhjustest.

• Kogu info on loomulikult laiema sisuga, kui vaid kohalik, Eesti taustsüsteem.

Need põhimõtted on väga olulised, sest meie raamatute puhul on alati olnud tähtis põhimõte, et kõigil on õigus saada neutraalset ja süsteemset teaduspõhist söömisalast informatsiooni ja haridust. See on lõppkokkuvõttes ka majanduslikult tulus, nii inimese enda kui ka kogu meie ühiskonna jaoks. Ja veel, kui oled omandanud normaalse söömise elulised alustõed, siis märkad, et sinu bioloogilist elu ei suuda enam risustada ei pidevalt pealesurutav pseudoinfo ega mitmesugused kompleksid.

Söömine on inimelu alus. Puudujäägid ja liialdused selles põhjustavad varem või hiljem inimkehas häireid. Nõrgenevad keha passiivsed ja aktiivsed kaitsesüsteemid, häirub rakkude jagunemine, pidurdub haavade paranemine, aeglustub ainevahetus, väheneb lihaste jõudlus, tasapisi langeb ka vaimne võimekus. Põhiteadmised söömisest on hädavajalikud kõikidele inimestele ja neid selles raamatus ka selgitatakse. Seda on vaja, et oleks võimalik elada normaalselt (loe: õnnelikult) nüüdisaja söömisalases infouputuses, mis enamasti on inimorganismi jaoks kehtetu ja populistlik, tugevalt kallutatud kellegi/millegi ärihuvidest jms.

Esimene osa on normaalse söömise lihtne aluskursus, mis annab lühidalt ja selgelt teadmised, mille omandamiseks pole vaja eriharidust. Tuuakse välja põhireeglid, mida peaks teadma ja järgima. Pane tähele! Kui piirdudki vaid lühikese põhikursuse omandamise ja rakendamisega, võid ikkagi enda üle uhke olla. Sa oled astunud juba suure sammu oma ainevahetuse ja tervise nimel.

Teine osa on normaalse söömise süvakursus, mis selgitab lihtsalt toitainete ülesandeid ja annab sügavama huviga lugejatele nõu põhitoiduainete valdkonnas ning tervisele soodsa ehk normaalse söömise detailsemaks rakendamiseks. Rõhutame, et see osa annab esimest korda lugejaskonnale ka teaduspõhise info söögipoolise tegeliku toitainete sisalduse ja kättesaadavuse kohta, lähtudes inimkeha reaalsest päevasest vajadusest.

Kolmas osa kannab tinglikku nimetust „Normaalse söömise ülikoolikursus”. Selles analüüsitakse kuumaksköetud teemasid, et saaksid võitu hirmudest, ei teeks edaspidi söömisrumalusi jms. Võid veenduda korduvalt, et söömisrumaluste peiteaeg on tavaliselt 5…10 aastat.

Raamatu lõpus on nn lisalugemise peatükike elu ja söömise üle mõtisklemiseks ja sellest arusaamise soonega inimesele ka lihtsalt mõnulemiseks.

Normaalne Söömine sobib kõigile, kes soovivad ennast harida, ja ka nendele, kes tegelevad koolisüsteemis teiste harimisega.