Читать книгу Ulenspiegel ja Lamme Goezdak - Charles de Coster - Страница 14

X

Ühel hommikul nägi Soetkin, et Klaas köögis norus peaga edasi-tagasi kõnnib nagu inimene, kes on mingitesse mõtetesse vajunud.

Ta küsis: „Mees, mis sul viga on? Sa oled kahvatu, hajameelne ja ärritatud.”

Klaas vastas summutatud häälel, nagu urisev koer:

„Tahetakse jällegi taastada neid keisri julmi käskkirju. Jälle hakkab surm Flandrias jalutama. Kaebajad saavad poole oma ohvrite varandusest, kui see pole üle saja floriini.”

„Meie oleme ju vaesed,” vastas naine.

„Vaesed, kuid mitte küllaldaselt. On olemas sääraseid lurjuseid, raisakulle ja kaarnaid, kes raibetest elavad, kes selleks, et Pühima Majesteediga söekotti jagada, meid samuti reedavad, nagu oleks siin tegemist kullakotiga. Kui palju oli vaesel Tanneken’il, rätsep Siesi lesel, kes Heistis elusalt maha maeti? Peale ladina piibli ja kolme kuldraha veel mõned inglistinast kööginõud, milledele naabrinaine oli silma heitnud. Joanna Martens visati vette ja pärast põletati ära kui nõid; kõik ta roim seisnes selles, et ta ei uppunud. Tal oli paar-kolm katkist tooli ja ühes sukas seitse kuldraha, millest ülesandja poole tahtis endale saada. Oh, naine, nii võiksin ma sulle jutustada hommikuni. Kuid peame siit kaduma, mu armas, pärast neid käskkirju on Flandrias võimatu edasi elada. Varsti sõidab surmavanker igal öösel linnapidi, ja me kuuleme, kuidas selles hakkab koputama ta kuivetanud kondik.”

Soetkin sõnas: „Ära hirmuta mind, armas mees. Keiser on Flandria ning Brabanti isa ja – nagu isa kunagi – pikameelne, kaastundlik, halastav ja kannatlik.”

„Ta kaotaks selle juures liiga palju,” vastas Klaas, „sest ta pärib ju konfiskeeritava varanduse.”

Äkitselt hakkas linnaheeroldi pasun puhuma. Klaas ja Soetkin, vaheldamisi Ulenspiegelit kandes, jooksid lärmi peale rahvahulga sekka.

Raekoja ees nägid nad ratsaheeroldeid pasunaid puhumas ja trumme löömas, profossi, käes kohtunikukepp, ja linna prokuröri, hobuse seljas; prokurör hoidis mõlemate kätega keisri käskkirja, et seda rahvahulgale ette lugema hakata.

Ja nüüd siis kuulis Klaas, et sellest ajast peale kõigile üldse ja igaühele eraldi on keelatud Martin Lutheri, John Wiclefi, Jan Hus’i, Padua Marsiliuse, Oecolampadiuse, Ulricus Zwingli, Philipp Melanehthoni, Franciscus Lambertuse, Johannes Pomeranuse, Otto Brunselsiuse, Justus Jonase, Johannes Puperise ja Gorcianuse kirju, raamatuid ning õpetusi trükkida, lugeda, omandada ja levitada, samuti ka Adrian de Berghesi, Christoffel van Remonda ja Johannes Zeli trükitud Uusi Testamente, kuna need on täis Lutheruse ja teisi väärõpetusi ja selle tõttu Louvain’i ülikooli usuteaduskonna poolt taunitud ja neetud.

„Samuti on keelatud maalida, joonistada ehk tellida pilte kõlvatute kujutustega issandast jumalast, pühast neitsist Maarjast ja pühameestest; keelatud on lõhkuda, katki rebida ehk kustutada pilte ja kujusid, mis on määratud jumala, püha neitsi ja kiriku poolt tunnustatud pühakute kiituseks, mälestuseks või austamiseks.”

„Üldse,” jätkab käskkiri, „ei tohi keegi, missugusest seisusest ta ka olekski, julgeda pühakirja seletama ehk selle üle vaidlema hakata; isegi mitte kahtlaseid kohti, kui ta pole mõne kuulsa ülikooli poolt tunnustatud teoloog.”

Muude karistuste hulgas määras Tema Pühim Majesteet kindlaks, et kahtluse alla sattunud alatiseks kaotavad õiguse ausa ameti pidamiseks. Inimesed, kes oma väärusust ei loobu või sellesse tagasi langevad, mõistetakse aeglasele ehk kiirele tulesurmale, kas õleriidal või tulba küljes – kohtuniku äranägemise järgi. Teised surmatakse mõõga läbi, kui nad aadlikud või aulikud kodanikud on, talupojad puuakse üles ja naised maetakse elusalt. Nende pead torgatakse teiba otsa hirmutavaks ja hoiatavaks eeskujuks. Kõigi hukatute varandus läheb keisri omanduseks, niivõrd kui see asub kohtades, mis võimaldavad konfiskeerimist.

Tema Pühim Majesteet annab ülesandjale poole hukkamõistetute varandusest, kui viimaste eraomanduse väärtus ei tõuse üle saja kuldtüki Flandria rahas. Keisrile kuuluv osa kulutatakse heategevaks ja jumalakartlikuks otstarbeks, nagu tehti ka Rooma korjandusega.

Kurvalt lahkus Klaas ühes Ulenspiegeli ja Soetkiniga platsilt.