Читать книгу Harry Augusti esimesed viisteist elu - Claire North - Страница 2

Teine kataklüsm algas minu üheteistkümnenda elu lõpus, 1996. aastal. Ma olin parajasti suremas oma tavalist surma ja kustusin soojas morfiinihägus, kui tuli tüdruk nagu jääkuubik, mis mööda selgroogu alla libiseb.

Tema oli seitsmeaastane, mina olin seitsmekümne kaheksane. Temal olid heledad sirged juuksed, mis langesid pika patsina seljale, minul olid helehallid juuksed, õigemini nende jäänused. Minul oli seljas haigla hommikumantel, mis oli loodud steriilset tagasihoidlikkust silmas pidades, temal erksinine koolivorm ja vildist koolimüts. Ta istus minu voodi servale, jalad rippu, ja vaatas mulle silma. Ta uuris minu rinna külge pandud pulsiandurit, nägi alarmijuhet, mille ma olin lahti ühendanud, katsus mu pulssi ja lausus: „Ma oleksin peaaegu hiljaks jäänud, doktor August.”

Ta rääkis Berliini aktsendiga kõrgsaksa keelt, kuid ta oleks võinud kõnetada mind ükskõik millises maailma keeles ja saanud ikkagi täiesti vastuvõetavalt hakkama. Ta sügas vasaku jala säärt, mille vihmast märg valge põlvik oli kipitama pannud. Säärt sügades ta jätkas: „Ma pean saatma ajas tagasi sõnumi. Kui praegu muidugi saab öelda, et aeg on oluline. Kuna teie olete nii käepäraselt suremas, palun ma teil anda see sõnum edasi oma elukohajärgsetele Klubidele, nii nagu see anti edasi mulle.”

Ma üritasin midagi öelda, kuid sõnad pudisesid mu suus kokku, niisiis olin ma vait.

„Maailma lõpp läheneb,” ütles tüdruk. „See sõnum on liikunud lastelt täiskasvanutele, seda on antud tuhande aasta kauguselt tulevikust üle põlvkondade tahapoole. Maailma lõpp läheneb ja meie ei suuda seda ära hoida. Nüüd on see siis teie teha.”

Ma avastasin, et ainus keel, mis tahtis vähegi mõistetaval kujul üle minu huulte tulla, oli tai, ja ainus sõna, mille ma suutsin vormida, oli „miks?”.

Mitte miks maailm lõpeb, lisasin ma kiiruga.

Miks see oluline on?

Tüdruk naeratas, ta mõistis, mida ma silmas pean, ilma et ma oleksin pidanud seda ütlema. Ta kummardus mulle lähemale ja sosistas mulle kõrva: „Maailma lõpp läheneb, täpselt nagu peabki. Kuid nüüd läheneb see kiiremini.”

See oli lõpu algus.