Читать книгу Kuniks elu - Hendrik Groen - Страница 15

Meie majas hoiab vaimupinget üleval üks müstiline asi.

Viiendat korda on kummalistest kohtadest leitud õunu. Paar päeva tagasi oli esimene liftis, seejärel leidis keegi õuna eesukse juurest, kahel järgmisel korral koridorist ja täna hommikul hulpis üks Granny Smith akvaariumis. Õnneks jäid kõik kalad ellu. Kuna meie majas puhutakse tähtsate asjade puudusel kõik väikesed sündmused suuremaks, siis sai asjaolust, et keegi poetab niisama „igale poole” õunu laiali, päevateema.

Tõe huvides tuleb tunnistada, et viies õun oli algselt akvaariumi kõrval. Ma ise panin ta sinna sisse. See juhtus iseenesest. Koridoris polnud kedagi, kes mind näha võis. Selguse mõttes ütlen, et mina ei ole õunapoetaja. Küll aga loodan, et süüdlane satub segadusse, kui õun nüüd akvaariumis välja ilmus.

Proua Schaapi sõnul ei saa viis õuna olla puhas juhus. Tubli, Sherlock Schaap.

Inimesed on hakanud üksteise puuviljavaagnaid kontrollima.

Tuules ja vihmas tegin väikse sõidu oma invaskuutriga ja nägin esimesi nartsisse õitsemas. Kes ei usu, sellele ütlen, et mururibal Kamperfoeliewegi lõpus. Lumikellukesi nägin juba eelmisel nädalal, selles pole midagi iseäralikku, aga nartsissid jaanuarikuus peavad küll peast segi olema.

Tahaksin, et vee peal oleks nii paks jää, et saaks skuutriga üle sõita. Esimest korda pärast pikki aastaid julgeksin jälle jää peale minna. Tuleb leida sobiv koht, kus saab jää peal ülesalla sõita. Nii vahva oleks näiteks teekond Volendamist üle Gouwzee Markenisse. Geert lubas oma Ferrari-skuutriga kaasa tulla.