Читать книгу Kuniks elu - Hendrik Groen - Страница 19

Homme õhtul on Vakumisu koosolek. Päevakorras on restoranikülastuste plaani väljatöötamine ja väljasõitude uus ajakava.

Talveuni kestis piisavalt kaua. Aeg liigutama hakata. Koosolek toimub Geerti juures, kes oma sõnul on „laialdasi ettevalmistusi tegemas.”

Hooldusküsimuse ülekandmine riigilt omavalitsustele oli peale tavalise kokkuhoiu mõeldud selleks, et sõnaõigus oleks hoolduse saajatele lähemal.

Kokkuhoid õnnestus küll suurepäraselt, aga detsentraliseerimine kannatab. Omavalitsuste nõukogud, kel ühtäkki täisvoli käes, otsustasid nimelt massiliselt jälle redetsentraliseerima hakata. Raha kokkuhoidmiseks löövad kümned omavalitsused käed ja teevad koostööd, et hooldusteenust odavamalt sisse osta.

Nii et ühe ministri asemel on „hooldussektoris” nüüd, ära sa ütle, 37 volinikku 37st linnast ja külast. Neid ei kontrolli mitte 150 parlamendiliiget, vaid 500 nõukogu liiget, kes kaitsevad näiteks Lutjebroeki hoolekandeasutuse huvisid. Näha saab, mida see meile toob.

Arvan muide, et päris Lutjebroeki elanikel on pideva löögi all olemise tõttu juba ammu rusikad püsti – miks just nende küla nime alati näiteks tuuakse, kui mingit pärapõrgut mõeldakse.

Sõber Edward tundis huvi, miks õigupoolest ei tohi prohvet Muhamedi pildil kujutada. Hea küsimus, millele keegi vastust ei teadnud. Everti arvamus, et ehk „vaatab prohvet kõõrdi nagu melon”, lükati elavalt tagasi, kuna ta ei osanud midagi kosta vastuküsimuse peale, et kui kõõrdsilmne melon siis on.

Märkamatult jõudsin jälle puuviljade juurde tagasi. Eile leiti toidukambrist banaan. Käivad jutud, et personal peab süüdlasele klaperjahti. Seni veel tulemusteta. Direktriss kutsus elanikke üles rahu säilitama. Niisugused üleskutsed mõjuvad tavaliselt vastupidiselt, seda peaks Stelwagen ometi juba teadma.