Читать книгу Kuniks elu - Hendrik Groen - Страница 18

Karmimad vastuvõtukriteeriumid viivad vältimatult hooldekodude tühjaksjäämiseni. Aastaks 2020 peab kahetuhandest hooldekodust kaheksasada, see tähendab üks asutus kahest ja poolest, suletud olema. See tähendab ühtlasi, et viie aasta jooksul tuleb tahes-tahtmata ära kolida, sest juhatus ei oota maja sulgemisega, kuni viimane elanik kõrvad pea alla paneb.

Poolteist aastat tagasi ehmatati meid siin ümberehitusplaanidega. Kõik hingasid kergendatult, kui need vastu taevast lendasid. Kergendus ei pruukinud aga olla õigustatud. Talupojamõistus ütleb mulle, et kui maja ümber ehitama ei hakata, siis seisab ta suure tõenäosusega lammutamisele minevate objektide nimekirjas.

Kavatsen selles huvitavas küsimuses lähiajal proua Stelwageni poole pöörduda ja selgust saada.

Kaebame küll igasuguse tahteotsuse piiramise üle, mis meile siin osaks saab, kuid alati võib hullem olla. Lehes kirjutatakse, et keegi Sientje van der Lee (91) ei tohi enam oma vanadekodu korteri rõdul taimi kasvatada, sest aknapesijale on need kaks korda aastas tülinaks ees. Ja pealegi kukub neilt aeg-ajalt lehti maha. Tal kästi taimed rõdult ära võtta. Sientje on eluaeg olnud talunaine. Ta halab: „Mul on vaja rohelust enda ümber,” ja asub kõhklematult tegutsema: riputab üles plakati „KÄED EEMALE MINU TAIMEDEST”. Selliste probleemide kõrval hakkab isegi ärevus Pariisi ja Belgia rünnakute pärast veidi kahvatuma.