Читать книгу Kuniks elu - Hendrik Groen - Страница 21

Teisipäev, 20. jaanuar

Оглавление

Eile oli sinine esmaspäev. Jaanuari kolmas esmaspäev on kuulutatud aasta kõige masendavamaks päevaks. Kelle poolt? Pole aimugi. Aga Vakumisu sellega kaasa ei lähe. Meil oli soe ja südamlik vastuvõtt Geerti juures. Ta oli esimest korda koosoleku korraldaja ning nägi palju vaeva söögi- ja joogipoolisega. Arvatavasti jäi talle koju veel piisavalt joogivarusid kuni suveni välja. Tal oli kogutud niisugune tagavara, et kui kõik oleksid õhtu otsa ainult õlut joonud, siis oleks seda ikka veel üle jäänud. Sama lugu igat sorti veini, kokakoola, mineraalvee, Fanta, apelsinimahla, jeneveri, munalikööri ja konjakiga. Isegi pudel mustsõstradžinni oli olemas, ma ei teadnudki, et seda veel saada on. Peale selle hunnik suupisteid, nagu oleksime äsja näljatalve üle elanud. Kõik said peo ülejääke koju kaasa. Eriti suur oli Everti doggie bag, sest tema on ainuke koeraomanik. Koer Mo on kõigesööja. Vahet pole, mida talle ette anda, julgaks muutub kõik. Evert pakkus, et kui mõni jook peaks hakkama üle aja minema, siis ta võib appi tulla pudeleid avama.

„Lihtsalt, et raiskamist vältida,” irvitas ta. Ka tema puhul pole vahet, mida ette anda.

Sõime, jõime, naersime… Koosoleku pidamiseks aega peaaegu ei jäänudki.

Paika sai pandud kaks asja: erinevate maailma köökide restoranikülastused ja uued klubiväljasõidud. Kavatseme sel aastal vähemalt kord kahe nädala jooksul midagi ette võtta.

Rahaliselt kehvemas seisus olevate liikmete tarvis on sisse seatud toetusfond, mida vajadusel kasutame. Sellest ei teinud keegi probleemi. Mind valiti laekahoidjaks ja ma tegin ise anonüümse sissemakse. Lõppude lõpuks olen varakas mees. Klubi liikmed saavad rahalise toetuse küsimuses diskreetselt minu poole pöörduda. Kavatseme nimelt hulga eurosid läbi lüüa.

„Kanna hoolt, et sul poleks sentigi järel, kui ära sured!” on meie klubi esimene ametlik hüüdlause. Püüame neid veel leida. Ja uut klubiliiget. Tjah, õhtu oli üsna lustiline.

Eelnevalt olime Geerti naabreid hoiatanud, et võib lärmakaks minna. Ja palunud, et nad tuleksid siis kõigepealt meile ütlema ning alles hiljem direktsiooni poole pöörduksid. Evert oli veendunud, et „see asi tuleb korda ajada”. Ma ei usu, et tagantjärgi kaebusi tuleb.

Kuniks elu

Подняться наверх