Читать книгу Tuletunnistaja - Ларс Кеплер - Страница 19

Põrand nagiseb, kui Joona astub üle lävepaku kõrvalhoonesse. Kitsas ruumis viibib kolm tüdrukut. Noorim neist on kõige rohkem 12aastane. Tema nahk on roosa ja juuksed punased kui vask. Ta istub seinale toetudes põrandal ja vaatab televiisorit, vilistab endamisi, lööb mitu korda kuklaga vastu seina, pigistab silmad korraks kinni ja vaatab siis edasi.

Ülejäänud kaks nagu ei märkakski teda. Nad lesivad pruunil sohval ja lehitsevad vanu moeajakirju.

Sundsvalli maakonnahaigla psühholoog istub punapea kõrval põrandal.

“Minu nimi on Lisa,” üritab ta sõbralikult. “Mis sinu nimi on?”

Tüdruk ei pööra televiisorilt pilku. Sealt tuleb seriaali “Blue Water High” kordus. Heli on valjuks keeratud, tuba täidab jahe valguskuma.

“Kas oled kuulnud muinasjuttu Pöial-Liisist?” küsib Lisa. “Ma tunnen end sageli nagu tema. Vaid pöidlasuurusena. Kuidas sina ennast tunned?”

“Nagu Kõrilõikaja Jack,” vastab tüdruk heleda häälega, ikka televiisorilt pilku pööramata.

Joona astub sisse ja istub televiisori ette tugitooli. Üks tüdrukutest vahib teda suurte silmadega, aga lööb naeratades pilgu maha, kui mees teda tervitab. Ta on tugeva kehaehitusega, küüned näritud, jalas teksad ja seljas must pusa kirjaga “Razors pain you less than life”. Silmalaud on siniseks võõbatud, randme ümber sädeleb juuksekumm. Teine tüdruk paistab olevat vanem, tal on seljas hobusepildiga T-särk, kaelas valgete pärlitega roosipärg, käsivarrel süstimisarm ja kukla taga padjaks kokkurullitud sõjaväejakk.

“Indie?” küsib teine tüdruk vaikselt. “Kas sa käisid seal ja vaatasid, enne kui võmm tuli?”

“Ma ei taha, et hakkaksin nägema õudusunenägusid,” vastab tugev tüdruk loiult.

“Vaene väike Indie,” narrib vanem.

“Mis?”

“Sa nagu kardad õudusunenägusid, kui …”

“Jah, kardan.”

“Raisk,” naerab tüdruk. “Sa oled kuradi egoist.”

“Ole vait, Caroline,” hüüab punapea.

“Miranda on tapetud,” jätkab Caroline. “See on vist veidi hullem kui …”

“Minu meelest on hea, et temast lahti saime,” ütleb Indie.

“Sa oled haige,” muigab Caroline.

“Ta oli ise üks haige tüüp, kõrvetas mind suitsuga ja …”

“Ära nõmetse,” lõikab punapea vahele.

“Ja ta lõi mind hüppenööriga,” jätkab Indie.

“Sa oled tõesti nõme,” ohkab Caroline.

“Kui sul sellest paremaks läheb, siis võin öelda, et on väga kahju, et üks idioot on surnud, aga ma …” õrritab Indie.

Väike punapea taob jälle peaga vastu seina, kui Gunnarssoni saatel astuvad tuppa kaks plehkupannud õpilast.