Читать книгу Tuletunnistaja - Ларс Кеплер - Страница 4

Õpilased magavad ja Birgittagårdenis valitseb vaikus. Hooldajate toas põleb tuli, nii et ümbritsev maailm tundub läbitungimatult must.

Otsaesine kipras, istub Elisabet arvuti taga ja märgib õhtusi sündmusi žurnaali.

Kell läheneb südaööle ja talle tuleb meelde, et ta ei ole võtnud veel rohtu. Oma väikest narkotsi, nagu ta naljatamisi tavatseb öelda. Öövalved ja väsitavad päevad on ta unerežiimi segi paisanud. Kell kümme võtab ta harilikult 10 milligrammi Stilnocti, et kell üksteist uinuda ja mõni tund puhata.

Septembrikuine pimedus on metsa ümber piiranud, kuid ometi on näha, et Himmelsjö tasane veepind särab kui pärlmutter.

Lõpuks saab ta arvuti kinni panna ja tableti sisse võtta. Elisabet mässib end kampsunisse ja mõtleb, et oleks hea võtta ka klaas punast veini. Ta igatseb selle järele, et saaks istuda voodis, raamat käes ja veiniklaas kõrval, lugeda ja lobiseda Danieliga.

Aga täna on ta valves ja peab magama hooldajate toas.

Ta võpatab, kui Buster hakkab õues haukuma. Koer haugub nii ülesköetult, et naise käed värisevad.

Kell on palju, ta oleks pidanud ammu pikali heitma.

Tavaliselt ta sel ajal juba magab.

Kui arvutiekraani valgus kustub, vajub tuba pimedusse. Korraga on kõikjal ääretu vaikus. Elisabet kuuleb vaid enda tekitatud helisid. Kontoritooli mehhanism puhiseb, kui ta püsti tõuseb, põrandalauad nagisevad, kui ta akna juurde astub. Ta üritab välja vaadata, aga pimedusest peegelduvad vastu vaid ta enese nägu, seinad, millel on kollase ja rohelise maalitud muster, arvuti ja telefon.

Järsku näeb ta, kuidas uks selja taga tasakesi lahti vajub.

Süda hakkab peksma. Uks oli praokil, aga on nüüd poollahti. Ilmselt tõmbetuulest, püüab ta endale sisendada. Söögisaali kamin tõmbab õhku.

Elisabet tunneb kummalist ärevust, hirm voolab soontes. Ta ei julge ümber pöörata, vaid vahib ainiti tumedat aknaruutu ja sellel peegelduvat ust.

Ta kuulatab vaikust ja ikka veel surisevat arvutit.

Et hirmu eemale peletada, kustutab ta lambi akna kõrval ja pöörab end ringi.

Nüüd on uks pärani.

Elisabet väriseb turjast kuni sabakondini.

Söökla ja õpilaste toa koridori laes põleb tuli. Elisabet lahkub hooldajate toast, et minna kontrollima, kas ahjuluugid on ikka kinni, kui äkki kostab õpilaste toas sosistamist.