Читать книгу Äratundmishirm - Lea Jaanimaa - Страница 24

Kodus vaatas Meelika valgeid langevaid lumehelbeid ega mõistnud, kuidas oli suvest nii kiiresti talv saanud. Sügis oli vahelt ära jäänud. Sellised need meie aastaajad on – suve asemel sügis, talve asemel sügis, päris sügise asemel vahel ilusad talveilmad.

Lund muudkui sadas. Meelikal oli paari nädala pärast sünnipäev tulemas. Kuidas see aeg suvest talve küll nii märkamatult jõudis? Seda imestas ta juba mitmendat korda lühikese aja jooksul.

Meelika sünnipäevapeod olid alati rahvarohked. Polnud vahet, kas oli juubel või mitte. Joonase korterit ta rohkem ei vajanud ja helistas talle. Andis teada, et ei müü oma korterit enne, kui maja valmis. Pank annab laenu juurde.

„Aga kus sa oma banketti plaanid siis pidada, kui minu pinna välja soovitad rentida?ˮ polnud Joonas päri.

„Mis banketti?ˮ ei taibanud Meelika.

„Sünnipäeva ikka.ˮ

„Kuidas sa mu sünnipäevast tead?ˮ

„Su passist tegin ju linnavalitsusse koopia, udupea. Mul on silmad ka olemas. Mitu inimest plaanid kutsuda? Tean ette valmistada. Ega need vaprad ja ilusad saa persekil põrandal istuda,ˮ oli Joonas juba korraldamas. „Tulen sulle kohe järele, pane end valmis. Vaatame, mis vaja – kaks pead on ikka kaks pead.ˮ

„No kolm pead ikka sel juhul,ˮ tahtis Meelika vaimukas olla.

„No nii väga kohe kisub sind selle kolmanda peaga tutvuma.ˮ

„Ma rääkisin vanasõnatarkusest,ˮ kaitses Meelika end.

„Vaat jah, kus tuli välja vanake, kes vanasõnadega rääkima hakanud,ˮ sõnas Joonas ja pani telefoni kinni. Ju hakkas sõitma Meelika juurde, et siis pead kokku panna. Koos vaadatigi korterit sellise pilguga, et seal maha pidada üks suurem pidu.

„Tead, Joonas, mida see korter mulle meenutab?ˮ küsis Meelika. „Morgi.ˮ

„Sassis kodanik oled või?ˮ paukus Joonas seda kuuldes. „Surnukuurid on ikka palju väiksemad.ˮ

Meelika jättis mainimata, et selle nimega kutsub ta mõttes ütlejat ennast.

„Ma pidasin silmas sisekujundust. Need tumedad seinad ei meeldi mulle. Kohe alguses häirisid,ˮ selgitas Meelika.

„Need mererohelised seinad kujundas muideks selle ala spetsialist ja võttis sittakanti palju raha selle eest. Massiivse kaminaga nad sobivad, ja põrandaga,ˮ kaitses Joonas kujundusele kulutatud raha.

No see kamin oli ikka ilmaime küll. Meelika kahtlustas, et mõni lõunavabariigist pärit üürnik oli lasknud selle eraldi teha ning saanud pärast selle võrra odavama üüriarve. Korterit koristades oli Meelika küünte ja hammastega kraapinud küünlarasva laialt kaminaäärelt, kus oleks vabalt saanud tantsu lüüa.

„Põrand ka ei meeldi. See peaks palju heledam olema. Mul kodus ja ka tulevases majas kasutatakse ainult heledaid pastelseid toone – värskem ja avaram kohe. Roosakas toon annab mulle jõudu.ˮ

„Ehitame jah sulle Barbie maja. Sa tüdruk oled kas liiga vähe või liiga palju keppi saanud. Ajud puhta pehmed. Praegu on moes kontrastid, mõistad?ˮ

„Selle aja peale, kui su joodikud mu maja püsti venitavad, on jälle pastelsed moes. Räägime esialgu sellest korterist siin. Kindel on see, et sellisena ma seda ei kasuta.ˮ

Joonas mõtles hetke, haaras autovõtmed ja käsutas: „Marss autosse, toome materjalid kohe ära, pood veel lahti!ˮ