Читать книгу Peremeditsiin - Steinar Hunskår - Страница 67

69

Osa 1. Esmatasand

Uuringud näitavad, et patsiendid soovivad, et neid kohel-dakse sõbralikult ja respekteerivalt, et nendega tegeleks arst, kes on huvitatud ja kuulab. Patsientide jaoks on kõige täht-samad küsimused enamasti „Miks ma selle haiguse sain?“ ja „Mis sellega nüüd edasi saab?“.

Patsiendikeskne meditsiin

Mõiste patsiendikeskne meditsiin tekkis alles 1960ndatel. Selle vallandasid probleemid ülemäärase haiguskeskse medit-siiniga, mida iseloomustas tööstuslik lähenemine, kus kõiki sama haigust põdevaid patsiente raviti ühtemoodi, ilma et arst oleks mõelnud sellele, mida mingi haigus tähendab seda põdeva inimese jaoks. Patsiendikeskses arstiabis loob arst endale ettekujutuse sellest, kuidas mõjutavad terviseproblee-mid just ühte kindlat patsienti. Kogu arstil olevat ja patsien-dilt saadavat infot kasutatakse „rätsepatööks“, kohandatakse patsiendi ressursside ja ravi eesmärkidega. Patsiendikeskses lähenemises ja konkreetsete konsultatsioonimudelite välja-töötamisel on olnud eestvedajad psühhiaatrid ning pere-arstid, tänapäeval tunnustatakse sellist lähenemist kõikidel kliinilistel erialadel.

Mõnikord saadakse patsiendikesksest meditsiinist eks-likult aru kui nõudest, et hea arst peab asetama ennast pat-siendi olukorda ka siis, kui asi puudutab lihtsat kliinilist probleemi nagu valus kurk või lõikehaav sõrmes. Mõiste „patsiendikeskne“ tähendab huvi selle vastu, kuidas haigus patsienti ja tema elu mõjutab. See tähendab, et kui haigus või terviseprobleem on patsiendi jaoks lihtne, võib ka arst sellega kiiresti ja lihtsalt tegeleda. Kuid arst peab kõigepealt

Tabel 1.4.1. Muretsemise põhjused tõsise haiguse korral.

Hirm haiguse enda ees

Sümptomid (valud, iiveldus)

Liikumistakistus (stoom, liigesdeformatsioonid, halvatus)

Hirm psühholoogiliste mõjude ees

Kas saan haigusega elamisega hakkama

Kas ma pean vastu

„Kas ma lähen hulluks?“

Surmahirm

Eksistentsiaalsed probleemid

Usulised kaalutlused

Hirm ravi ees

Kõrvalmõjud (valu, juuste kaotamine)

Kirurgilised sekkumised (valud, narkoos, muutunud keha)

Hirm pere ja sõprade reaktsiooni ees

Seksuaalsed funktsioonid ja signaalid

Koormaks jäämine

Oma rolli kaotus

Hirm majandusliku toimetuleku, sotsiaalse staatuse ja töö pärast

Töö kaotamine või sellega mitte hakkamasaamine

Väljaminekud, sissetulekute kaotus

Sotsiaalne tõrjutus

veenduma, et see, mis talle tundub mitteproblemaatiline, on seda tõesti ka patsiendi jaoks. Lihtsal seisundil võivad olla mõnikord tõsised tagajärjed, see võib olla ka probleemi jää-mäe tipp või lihtsalt ettekääne võtta ühendust tundlikemate teemade pärast. Seda ei saa arst teada, kui ta pole tähele-panelik ega küsi asjade kohta viisil, mis võimaldavad jõuda ka ootamatute vastusteni.

Patsiendikeskne meditsiin ei tohi olla teatud rituaalide, küsimuste või sõnastuste kogum, mida arst peab kohustus-likult kasutama. Samuti ei ole tegu järeleandliku suhtu-misega, kus patsiendi arusaamad või ootused on alati tähtsamad kui arsti omad ja kus neid tuleb täita, näiteks aktsepteerida alternatiivmeditsiinilisi lahendusi või suunata patsient uuringutele ilma meditsiinilise näidustuseta. Samuti ei tähenda see, et psühhosotsiaalsetele seisunditele tuleks panna liiga palju rõhku.

Autonoomia, eetika ja patsiendi õigused

Patsiendikeskne meditsiin on abivahend täitmaks arsti eeti-lisi, aga ka seadusest tulenevaid kohustusi, mille keskne sisu on patsiendi kohtlemine võrdväärsena, tunnustavalt ja lugu-pidavalt. Arstid teavad haiguste kohta rohkem kui enamik patsiente, aga head kavatsused ei anna tervishoiupersonalile õigust võtta otsuseid vastu patsiendi selja taga. Patsiendid on nii oma probleemide kui ka nende tagajärgede täieõiguslikud omanikud. Patsientide ja tervishoiuteenuse vahelist usaldust täiendab tänapäeval patsientide autonoomia, andmetele juurdepääsuõiguse ja kaasotsustamisõiguse tugev juriidiline taust, mida reguleerivad seadused. Võlaõigusseadus ütleb, et „Tervishoiuteenuse osutaja peab patsienti teavitama patsiendi läbivaatamise tulemustest ja tervise seisundist, võimalikest haigustest ning nende kulgemisest, pakutava tervishoiu-teenuse olemusest ja otstarbest, selle osutamisega kaasne-vatest ohtudest ja tagajärgedest ning teistest võimalikest ja vajalikest tervishoiuteenustest“. Lisaks sätestatakse, et osuta-tud tervishoiuteenus tuleb nõuetekohaselt dokumenteerida ning et patsiendil on õigus nendele juurde pääseda ja nendega tutvuda. See seadus on tegelikult osa seaduste komplektist, mis üheskoos moodustavad terviku. Ülejäänud seadused on isikuandmete kaitse seadus, tervishoiuteenuste korraldamise seadus, psühhiaatrilise abi korraldamise seadus jt.

Sõnade tähendus tuleneb kontekstist

Arsti ja patsiendi vaheline kohtumine on üks ebatüüpi-lisemaid olukordi, mis üldse olemas on. Arstivisiidi ajal öeldakse ja tehakse asju, mis muidu oleksid mõeldamatud. Meesarst võib küsida võõralt naiselt tema menstruatsiooni või abielu intiimsete üksikasjade kohta. Ta võib paluda tal lahti riietuda ja uurida tema suguelundeid, ilma et kumbki osapool peaks seda kuidagi kummaliseks, solvavaks või alan-davaks. Avaldused, vestlusteemad ja tegevused, mis teistes olukordades on tabu, muutuvad võimalikuks, kuna kumbki osapool ei pea neid solvavaks või häbiväärseks.