Читать книгу Peremeditsiin - Steinar Hunskår - Страница 76

78

Osa 1. Esmatasand

nüüd tulema hakkab, on ta keskendunum, saab ta asjadest paremini aru ja need jäävad talle paremini meelde.

Info kaalumine tähendab, et arst annab teada, mida on eriti tähtis meeles pidada ja mis ei ole nii kesksel kohal.

Kordamine, nii et arst kordab oma sõnumit sobivates kogustes, on osutunud kasulikuks. Veelgi kasulikumaks on osutunud anda patsiendile võimalus tema enda arusaamine ümber sõnastada.

Ravimid ja teised ravivõtted

Ravi planeerimise sage viga on halb informeerimine ravimi mõju ja kõrvalmõjude kohta. See on teema, mis patsienti loo-mulikult huvitab. Paljud loevad pakendi infolehte ja hakka-vad sedavõrd muretsema, et jätavad ravimi võtmata, kui arst ei ole neid enne hästi informeerinud. Uuringud näitavad, et paljusid väljakirjutatud ravimeid võetakse valesti või ei võeta neid üldse. Tabel 1.4.6 näitab tavalisi väärarusaamu ravimite väljakirjutamisel.

Terapeutilised vestlusoskused

Psühhoteraapia uuringud on näidanud, et terapeudi ja pat-siendi vaheline kontakt sellisena, nagu patsient seda hindab, on tähtsam kui terapeutilised tehnikad. Kui patsient leiab, et terapeut on huvitunud, lojaalne ja soe, on loodud see, mida nimetatakse terapeutiliseks suhteks. Kui selline suhe on loo-dud, on ravi tihti edukas, olenemata kasutatavatest teooria-test ja tehnikatest. Mudelid ja oskused peavad siiski olemas olema seetõttu, et see annab arstile ideid ja strateegiaid eri-nevateks olukordadeks. Käesolevalt nimetame lühidalt kahte kasulikku tehnikat: sokraatilist vestlust ja koduste märkmete kasutamist.

Sokraatiline vestlus. Filosoof Sokrates (477–399 eKr) on tuntud oma vestlusmeetodi („ämmaemandatehnika“) poolest, kus ta aitas küsimuste abil vestluspartneril endal „sünnitada“ ehk mõelda ise välja ja sõnastada uus vaatenurk. Kognitiivses teraapias kasutatakse sokraatilise vestluse põhi-mõtteid patsiendi mõttetegevuse edendamiseks, loogika-puuduse, liialduste ja paradokside väljaselgitamiseks. Mõned sellised tehnikad on asjakohased paljudel peremeditsiinilistel vastuvõttudel, kus inimestel on vaja näha teisi võimalusi või mõelda probleemide asemel ressurssidele (tabel 1.4.7). Tähtis on latti mitte liiga kõrgele ajada: arst peab külvama seemne, mitte lahendama patsiendi kõiki probleeme.

Tabel 1.4.6. Tavalised väärarusaamad ravimite väljakirjutamisel.

Arstile on patsiendi kohta käiv info teadmata

Patsient ei maini haigusloo varasemaid seiku, nagu kõrvalmõjud, sest ta arvab, et arstil on need meeles.

Arst ei tea, mida patsient arvab ravimitest, nagu antibiootikumide ülekasutamise või antibiootikumresistentsuse hirm.

Arst on valesti aru saanud sellest, mida patsient soovib, arvab, et ta tahab retsepti, kuigi see pole nii, või vastupidi.

Arst ei tea patsiendi alternatiivmeditsiini vahendite kasutamise või kasutatavate käsimüügiravimite kohta.

Arst ei saa teada, et patsient on muutnud doosi või on ravimi võtmisest valesti aru saanud.

Patsient ei tea, aga arst arvab, et patsient teab

Patsient saab ravimi toimeviisist või manustamisest valesti aru.

Patsient ei ole ravimi doseerimisest õigesti aru saanud.

Arst selgitab oma otsuseid ebaselgelt

Patsient ei saa aru, ei mäleta või ei lepi oma diagnoosiga.

Patsient ei usalda väljakirjutatud ravimit, kui arst ütleb, et diagnoos pole kindel.

Suhtetegurid

Patsient arvab, et retsept oli vajalik, sest arst kirjutas selle välja, samas kui arst ei pea seda vajalikuks, kuid tunneb endal kohustust jätkata kolleegi alustatud raviga.

Arst kirjutab enda arvates ebavajaliku ravimi välja, sest arvab, et patsient peaks selle saama, selleks et teda usaldada. Patsient peab ravimit samuti ebavajalikuks, kuid võtab selle arsti meeleheaks vastu.

Tabel 1.4.7. Kasulikke vestlustehnikaid kognitiivsest teraapiast.

Täpsustamine

Palu patsiendil selgitada tema kasutatavaid sõnu ja mõisteid: „Mida te selle all mõtlete?“

Räägi rohkem tunnetest, mis ei tundu kohe arusaadavad: „Ma pole päris kindel, kas ma sain aru. Kas saaksite teiste sõnadega selgitada?“

Asjalikkus

„Mis teid nii tundma või mõtlema paneb?“

„Kas võiksite täpsustada, miks te nii mõtlete?“

„Kas võiksite öelda, mis põhjusel te seda nii näete?“

Tagajärgede analüüs

„Mis on halvim, mis võiks praegusel hetkel juhtuda?“

„Mis on selle, millele te praegu mõtlete, tagajärjed?“

„Kas suudate ette kujutada, mis võib juhtuda?

Alternatiivid

„Kas olete asja NN1-ga arutanud?“

„Mis te arvate, et NN2 oleks öelnud?“

„Kui te olete kurb, kuidas te siis seda asja näete?“

„On palju põhjuseid seda asja nii näha, nagu teie praegu näete. Kas on midagi, mis annaks põhjuse seda teisiti näha?“

„Kas võiksime koos uurida, mis teie mõtteviisis peab paika ja mis mitte?“

„Mida te endale ütlete, kui niimoodi tunnete?“