Читать книгу Peremeditsiin - Steinar Hunskår - Страница 82

84

Osa 1. Esmatasand

teine tegur. Mõni elavneb, kui teda kuulatakse: Little’i teh-tud uurimus (1997) näitas, et valus kurk leevenes paremini rühmas, kus arst oli kaardistanud patsientide mured viisil, millega nad rahul olid, kui rühmas, kes sai standardravi ja standardkäsitlust.

Kaeblevad ja agressiivsed patsiendid

Selliseid patsiente tuleb kohelda osavalt. Agressiivsus ja kaeb-lemine tulenevad tihti sellest, et varem on patsient tundnud ennast tõrjutuna, teda pole võetud tõsiselt või siis on teda solvatud. Mida rohkem inimese käitumine hälbib normist, seda suurem on võimalus, et ta on kogenud palju lüüasaamisi ja tõrjumisi. Kui arst saab sellest aru ja käitub lugupidavalt, võib see olla patsiendile suureks abiks.

Kinnitada, et arst saab patsiendi kannatustest aru, on tähtis. Öelda, et „See võis olla kohutavalt raske“, võib tuua lahenduse edaspidisesse tegutsemisse. Ebamõistlikult käitu-vad patsiendid võivad loomulikult arstil n-ö kopsu üle maksa ajada, kuid samaga vastamine annab harva häid tulemusi. Ärritumine varjutaks meditsiinilisi otsustusi ja kaalutlusi. Kui arstil õnnestub näha agressiivsuse taga haavatavust, depressiooni või kõhklusi, näeb ta ka seda, et see on osa meditsiinialasest väljakutsest, mitte isiklik rünnak. Sageli on patsiendi agressiivsuse taga ka tõsine hirm või mure, mis mõnikord on ka põhjendatud.

Marta Muri tuleb valvearsti juurde oma 14-kuuse pojaga. Ta on nõudlik ja agressiivne, kurdab, et perearst oli tõrjuv ja leidis, et lapsel ei ole midagi tõsist viga. Ta oli valvearstiga ka telefoni teel ühendust võtnud ja tundis, et õde oli tõrjuv ja halvustav. Nüüd tuleb ta koos lapsega ja nõuab viivi-tamatuid uuringuid, muidu esitab ta kaebuse. Ta peaaegu karjub: „Kas te ei saa aru, et poiss on raskelt haige?“ Tema käitumine on ebasümpaatne ja häiriv. Arst ärritub, kuid teeb professionaalse läbivaatuse. Laps paistab olevat tõsiselt kurnatud. Haiglas diagnoositakse tal endokardiit.

Öelda välja, et arst peab olukorda keeruliseks, provotseeri-vaks või kurnavaks, võib konfliktiolukorras aidata paremini mõista, viia isegi lahenduse leidmiseni. Arst võib paluda patsiendil kirjeldada oma olukorda ning anda siis oma vaatepunkti ja küsida, kas patsient peab võimalikuks ühise keele leidmist. Arst peaks väljendama ennast ettevaatlikult, näitama üles tahet mõista ja keskenduma konkreetsele olu-korrale, mitte kasutama teise inimese kohta käivaid väljen-dusi. Küll aga võib näiteks lause „Minu hinnangul ei ole praegu vaja midagi muud teha, aga ma saan aru, et te pole rahul. Kas me võiksime sellest rääkida?“ muuta olukorra kergemini käsitletavaks.

Pidurdamatult jutukad patsiendid

Mõnikord võib kohata patsiente, kellel paistab olevat lõputu rääkimisvajadus. Nad hakkavad mõnest sümptomist detail-selt rääkima, vahetavad siis teemat, räägivad millestki muust

Toivo Toon (48) on abielus ja tal on kaks teismelist last. Ta on noorest peale suitsetanud, tal on ainevahetussündroom ja kõrge südamehaiguste risk. Kaks aastat tagasi suri ta vend südameinfarkti. Arstile teeb meele-härmi, et Toon ei muuda oma eluviise isegi pärast venna surma. Patsien-dil on suitsetamise lõpetamise suhtes väga vastakaid tundeid. Arst küsib, kas nad võiksid üheskoos uurida muudatuste strateegiaid, ja respekteerib seda, et patsient otsustab, kas muutused toimuvad või ei. Toonile antakse aega sõnastada, mida ta ise oma elustiilist arvab, ja ta võib valida, mil-lele ta tahab panustada. Ta ei ole veel valmis suitsetamist lõpetama. Nad lepivad kokku, et mees paneb kirja suitsetamise lõpetamise ja füüsilise aktiivsuse poolt- ja vastuargumendid järgmiseks korraks, mis on kahe nädala pärast.

Muudatustealane nõustamine võib tähendada kaasa aitamist sellele, et klient hakkab kaaluma, kas muudatus peaks üldse aset leidma. Muudatused on protsess, mis enamikul juhtu-del võtab aega ja nõuab kannatlikkust nii patsiendilt kui ka arstilt. Perearstid saavad neid tehnikaid kasutada tõhusalt paljudes situatsioonides, näiteks suitsetamise lõpetamisel, kaalu alandamisel ja toitumise muutmisel diabeedi korral. Et selles valdkonnas veelgi osavamaks saada, võib arst käia kursustel. Valdkonna kohta leidub ka mitu head raamatut.

Erilised probleemid ja väljakutsed vastuvõtul

Kõigil perearstidel on patsiente, kellega on nende arvates raske toime tulla. Nad võivad olla nõudlikud, kaeblikud või agressiivsed, nad võivad olla pidurdamatult jutukad või ülemäära vaiksed. Osa võivad olla lipitsevad, manipuleeri-vad või ebaausad ning osa on ettearvamatud ja ebausaldus-väärsed. Kuidas peaks arst sellise arsti-patsiendi suhte raames suhtuma?

Teadmine, mida patsient mõtleb, arvab ja soovib

Arstid kohtavad inimesi teistest kultuuridest, mille keel, haigustealased teadmised ja ootused arsti suhtes võivad olla radikaalselt erinevad sellest, millega meie oleme harjunud. Aga ka meie enda kultuurist pärit inimeste teadmised inim-kehast, bakteritest ja viirustest, ravimite kõrvalmõjudest ja sellest, kui kaua lapsel võib olla palavik, ilma et ta oleks tõsi-selt haige, ja kas tervishoiusüsteemi tasub usaldada, võivad olla väga erinevad.

Kui inimese maailmapilt on arsti omast täiesti teist-sugune, ilma et arst seda teaks, on probleemid kerged tekkima. Palju nõudlikke vastuvõtte, nn keerulisi patsiente ja halba koostööd ja jälgimist saab vältida, kui arst tunneb huvi selle vastu, kuidas patsient olukorda ja probleemi kogeb. Mida arvab patsient keha, haiguste ja tervise kohta on selles, kuidas patsient kogeb koostööd arstiga, tähtsam kui ükski