Читать книгу Väldi igavaid inimesi ja olukordi - Jüri Allik - Страница 27

Üks mõte, mis Marile meeldis, kuulub Anaïs Ninile: „Elu tõmbub kokku või paisub vastavalt igaühe julgusele.” Life shrinks or expands in proportion to one’s courage. Maril oli julgust elada ning tema suurde maailma mahtus palju inimesi ja koeri, kes teda armastasid. Minu süda, mis kogu elu oli hirmust kokku tõmbunud mõtte juures, mis võib juhtuda, saab nüüd rahulikult kurbust tunda.

Vanuselt teine laps Alo Allik on tõeline maailmakodanik. Peale Tartu Ülikooli lõpetamist eesti filoloogina õppis ta psühholoogiat Washingtoni Ülikoolis Seattle’is ja lõpetas seejärel Haagi Kuningliku Konservatooriumi magistrikraadiga sonoloogias ehk helide teaduses. Paar aastat tagasi sai ta Inglismaal doktorikraadi, olles ilmselt ainus eestlane, kes selleni on sellel erialal kunagi jõudnud. Peale selle, et ta pani pojale Islandi saagadest leitud nime Thorfinn, esineb Alo oma audiovisuaalsete programmidega üle kogu maailma.

Ma hüppan üle mitmest lõigust oma elus naiivses usus, et see ei paku üldist ega avalikku huvi. Võin ainult öelda, et sel aastatuhandel ja eriti viimased 15 aastat on minu pere koosnenud kolmest inimesest: peale minu Anu Realost ja 2003. aastal meile sündinud Annamari Realost. Mul on kohutavalt vedanud, sest ühe parima sõbra asemel, kes mul kunagi on olnud, sain ma neid tervelt kaks. Ma ei ole kuigi ebausklik, kuid kindlasti on oluline see, et mõlema sünnipäevad on üksteise järel sõbrapäeval. Mulle meeldib väga Nils Bohri vastus ühe tema külalise küsimusele, kes uksele kinnitatud hobuserauda märgates küsis, kas Bohr tõesti usub, et see võib õnne tuua. Bohr vastas, et ta ise ei usu seda, kuid ta olevat kuulnud, et see toob õnne neile, kes seda ei usu. Kuigi meie kodu uksel ei ole ühtegi talismani, arvan ma, et nende kahe inimese olemasolu on üks kõige paremaid asju, mis minu elus on juhtunud. Ühes järgmistest osadest kavatsen ma kirjutada inimestest, kes mind elu jooksul on kõige rohkem mõjutanud. Muidugi peaksin ma seal kõnelema ka lähedastest inimestest ja eriti Anust, kes on mind muutnud leplikumaks, tasa­kaalukamaks ja paremaks inimeseks, kui ma kunagi varem ilmselt olnud olen. Seega minu jaoks mõjukate inimeste nimekiri, mille ma hiljem esitan, pole tähtsuse järjekorras. See pole ka intellektuaalsuse pingerida, sest just koos Anuga oleme jõudnud mitme tulemuseni, mis mul üksiküritajana oleksid ilmselt saavutamata jäänud. Edward O. Wilson (snd 1929), keda paljud peavad tänapäeva üheks kõige sügavamaks mõtlejaks üldse, on öelnud, et kuna inimene on sotsiaalne elukas, siis tunneb ta pidevalt huvi selle vastu, mis tema vahetus ümbruses toimub. Seepärast on kuulujutud ja teiste tagarääkimine kõige sagedasem vestlusteema nii jahimeeste-korilaste hõimus kui ka kuninga õu­konnas. Kuna meil on Anuga (ja nüüd ka Anna­mariga) üsna sarnased arusaamad maailmast, heast ja kurjast, siis pole kuigi palju paremat sellest, kui kõik koos pidada aru selle üle, mis maailmas toimub ja miks inimesed teevad nii head kui ka halba. Kui mul on üldse kujuteldav lugejaskond, kellele ma neid ridu kirjutan, siis on selleks just nemad kaks, kes on mu elus kõige olulisemal ja ka kõige armsamal kohal.