Читать книгу Väldi igavaid inimesi ja olukordi - Jüri Allik - Страница 37

Psühholoogia kateedri kõige meeldivam joon oli seal valitsenud ebaametlik õhkkond ning kõrgete barjääride puudumine õppejõudude ja üliõpilaste vahel. Ega ma selle üle väga ei imestanud, sest see tunduski olevat normaalne ja ainuvõimalik olukord. Selline liberaalne õhkkond oli suuresti Aino Lunge (1928–1994) teene: ta hoolitses meie eest emalikult ning hoidis ka oma koduukse üliõpilastele lahti. Aino Lunge õpetas lapse­psühholoogiat ja tegi seda targalt, jutustades peamiselt sellest, mida tema enda lapsed Toomas ja Andres kodus teevad. 1980. aastal avaldas Aino Lunge raamatu „Emotsioonide psühholoogia”, mis on üsna traditsiooniline käsitlus koos kõigi nõukogude psühholoogia hädade ja puudustega. Väga huvitavad tema loengud siiski ei olnud ja lihtsam oli seda kõike õppida raamatutest, mida ta ise polnud lugenud.