Читать книгу Katk - Albert Camus - Страница 18

Оглавление

21

pehmet laipa. Näis, nagu oleks maa, millel seisid meie majad, välja higistanud oma roiskunud ihumahlu, nagu näitaks ta nüüd avalikult paiseid ja mädanikke, mida siiamaani polnud keha-pinnal märgata. Kujuteldagu vaid meie väikse, seni nii vagase linna jahmatust. Mõne päevaga oli ta roopast välja viidud nagu terve inimene, kes lööb äkki vistrikke täis.

Asi läks niikaugele, et Infdok (informatsioon ja dokumen-tatsioon, täielikud andmed ükskõik mis alalt) teatas raadios, ajakajaliste lühiuudiste saates, et üksnes 25. kuupäeval on üles korjatud ja põletatud kuus tuhat kakssada kolmkümmend üks rotti. See arv, mis andis igapäevasele vaatepildile selge ja konk-reetse sisu, suurendas segadust veelgi. Seni kurdeti lihtsalt ühe jälgivõitu vahejuhtumi üle. Nüüd aga märgati, et see nähtus, mille tegelikku ulatust ei saanud veel täpselt määrata ega tema põhjust seletada, peitis endas mingit ähvardust. Üksnes vana astmahaige hispaanlane hõõrus aina käsi ja kordas raugaliku kahjurõõmuga: „Ronivad välja, ronivad välja!“

28. aprillil teatas Infdok, et üles on korjatud umbes kaheksa tuhat rotti, ja ärevus linnas tõusis haritipule. Nõuti radikaal-sete abinõude tarvituselevõtmist, süüdistati linnavalitsust, ja mõned, kellel oli mere ääres suvemaja, arutasid juba ülekoli-mise võimalust. Kuid järgmisel päeval teatas agentuur rottide-nuhtluse ootamatust lõpust. Näriliste hävitamise keskus oli sel päeval üles korjanud ainult tühise hulga lõpnud rotte. Linn tõmbas kergendatult hinge.

Aga just sama päeva lõuna paiku, peatades auto oma maja ees, märkas doktor Rieux kojameest, kes vaevaselt ja longuspäi

Katk

Подняться наверх