Читать книгу Katk - Albert Camus - Страница 5

8

linna! Aastaaegade vaheldumist võite seal lugeda ainult taevast. Kevadekuulutajaiks on seal üksnes mahenenud õhk ja lille-korvid, mida väikesed lillemüüjad äärelinnast toovad. Siinne kevad on turukaup. Suvel paneb päike tulikuivad hooned hõõ-guma ja puistab seinad tuhkja tolmuga üle. Sel ajal võib elada vaid suletud luukide taga. Sügisel seevastu on poriuputus. Ilu-sad ilmad tulevad alles talvel.

Võõra linnaga tutvumiseks on üks lihtne viis – tuleb tundma õppida, kuidas seal töötatakse, kuidas seal armastatakse ja kui-das seal surrakse. Ei tea, kas see tuleb ilmastikust või muust, ent meie väikses linnas tehakse seda kõike korraga, ühtmoodi sõge-dalt, nagu unes. See tähendab, et inimestel on seal igav ja nad püüavad hoolega omandada kindlaid harjumusi. Meie kaas-kodanikud töötavad usinalt, aga ikka ainult rikastumise sihiga. Nende eriliseks huviobjektiks on kaubandus ja nende peamiseks tegevusalaks, nagu nad ütlevad, on äri. Muidugi oskavad nad hinnata ka lihtsaid rõõme, neile meeldib naisi armastada, kinos käia ja meres supelda. Aga need lõbud jätavad nad väga mõist-likult laupäevaõhtuks ja pühapäevaks, teistel nädalapäevadel aga püüavad võimalikult palju raha teenida. Õhtuti, kui nad kantseleist lahkuvad, tulevad nad kindlal kellaajal kohvikuisse kokku, jalutavad ühel ja samal bulvaril või istuvad rõdudel. Nooremate kired on tulised ja üürikesed, eakamate pahed aga ei ulatu kaugemale veeremänguseltsidest, klubiõhtutest ja ringi-dest, kus suurte summade peale kaarte mängitakse.

Kahtlemata võidakse öelda, et see pole omane sugugi mitte ainult meie linnale ja et lõppude lõpuks on kõik meie