Читать книгу Must vöö müügis. Mõtle, tööta ja teeni nagu professionaal - Tarmo Tamm - Страница 13

Sõnum kandub suhtlemisel peale sõnade edasi ka kehakeele ja hääletooni vahendusel. California ülikooli emeriitprofessori Albert Mehrabiani väitel jõuavad emotsioonid ja suhtumine teise inimeseni rohkem kehakeele ning hääletooni kui sõnade kaudu. Sõnumi edasikandmisel on sõnadel 7 %, hääletoonil 38 % ja kehakeelel koguni 55 % osatähtsus. Kui kõneleja sõnad väljendavad teistsugust sõnumit kui hääletoon, siis lähtub suhtluspartner pigem viimasest. Kõige rohkem jälgitakse aga alateadlikult teise inimese kehakeelt.

Suhtluses sõnade kõrval edasi kanduvat kaudset infot tähistatakse terminitega „metasõnum” ja „metakommunikatsioon”. Metasõnumeid edastab inimene nii tahtmatult kui ka tahtlikult eelkõige hääletooni ja kehakeele kaudu ning need annavad aimu sellest, kuidas sõnu peaks tõlgendama.

Metasõnumi olemust on lihtne seletada isegi ühesõnalise näite abil. Kui sa esitad oma kallimale küsimuse „Kas kõik on korras?” ja ta vastab sulle üksnes „Jah”, siis mida see võib tähendada? Kuidas võiksid seda vastust tõlgendada?

Suures osas võtad tõlgendamisel appi selle, millised on vestluspartneri kehakeel ja hääletoon. Ta võib sõnadega vastata jaatavalt, aga milline on tema metakommunikatsioon? Kas ta pööritab silmi? Kas ta väldib silmsidet? Kas ta on konkreetne ja kärsitu? Kas ta naeratab? Ka täielik vaikimine võib olla väga väljendusrikas.