Читать книгу Impeerium peab surema - Mihhail Zõgar - Страница 11

Alguse saab Pobedonostsevi ajastu, mis vältab rohkem kui kaks aastakümmet.

* Tõlkinud Mihkel Mõisnik

Nõnda kirjutab nelikümmend aastat hiljem Pobedonostsevist Aleksandr Blok. 1881. aastal on tulevane luuletaja kõigest aastane.

Alles 1881. aasta juunis vastab Pobedonostsev Tolstoi märtsikuisele kirjale: „Ärge pange pahaks, et ma ei täitnud Teie palvet,” kirjutab ta. „Sellises tähtsas asjas tuleb lähtuda usust. Lugenud Teie kirja läbi, nägin, et Teie usk on üks, aga minul ja kirikul teine ning et meie Kristus pole Teie Kristus. Minu Kristus on tugevuse ja tõe kandja, kes tervendab nõrku, aga Teie Kristuses nägin ma nõrka, kes vajab ise tervendamist. Seepärast ei saanudki ma oma usust lähtuvalt Teie palvet täita.”

Pobedonostsev muidugi võidab. Ta üritab järgnevatel aastatel karistada Tolstoid mis tahes ettekäändel, kuid ei saa seda siiski teha. Aleksander III ei lase armastatud kirjanikule liiga teha.

Tolstoi maksab Pobedonostsevile kätte 1899. aastal, kaks aastat enne kirikuvande alla panemist. Ta avaldab oma viimase romaani „Ülestõusmine”. Ka selles on tegelane, kelles on eksimatult aimata Pobedonostsevit, ja see pole enam õnnetu Karenin. See on absoluutne kurjus, kirikuminister Toporov.

„Toporov – nagu kõik inimesed, kel puudub põhiline usutunne, puudub teadmine inimeste üheõiguslikkusest ja vendlusest – oli täiesti veendunud, et rahvas koosneb hoopis teistest olenditest kui tema ise ja et rahvale on hädatarvilik see, ilma milleta ta ise võib väga hästi toime tulla. Hingepõhjas ta ise ei uskunud millessegi ning leidis säärase seisundi olevat väga mugava ja meeldiva, kuid kartis, et ka rahvas tuleb viimaks selle seisundi juurde, ning pidas, nagu ta rääkis, oma pühaks kohuseks päästa rahvas sellest … Ta suhtus tema enda poolt kaitstavasse ususse samuti, nagu kanapidaja suhtub raipelihasse, millega ta toidab oma kanu: raipeliha on väga vastumeelt, aga kanad armastavad ja söövad seda ning seepärast ta neid toidabki raipelihaga.”¹

Selles katkendis „Ülestõusmisest” ilmneb Tolstoi vihkamise olemus kiriku vastu üldiselt ja eriti Pobedonostsevi suhtes. Tsensuur ei lase muidugi trükki üheksandat peatükki, milles see katkend sisaldub. Kuid kõik asjast huvitatud, kaasa arvatud Pobedonostsev, loevad täisversiooni. Muide, tolleks ajaks on Pobedonostsev juba midagi enamat kui kirikuminister. Temast saab imperaatori „teine mina”, riigi peaideoloog.