Читать книгу Impeerium peab surema - Mihhail Zõgar - Страница 9

Isegi õukonnas ei peeta 72-aastasest Pobedonostsevist lugu. „Lugesin praegu sinodi ukaasi Tolstoist. Milline rumalus. Milline isiklik kättemaks. On ju selge, et see on Pobedonostsevi kätetöö ja ta maksab Tolstoile kätte …” kirjutab valitsuse õigusnõunik Lebedev.

Mille eest maksab Pobedonostsev kätte Tolstoile, kellega ta pole isegi kunagi kohtunud? Pealinna intelligents peab Pobedonostsevit ja Tolstoid surmavaenlasteks mitmel põhjusel. Juba 25 aastat tagasi, kui ilmus romaan „Anna Karenina”, otsisid lugejad prototüüpe. Konstantin Levinis oli selgesti aimata kirjanikku ennast. Kes on siis Karenin? Kõrgel kohal ametnik (mõjukas, aga tiitlita), kelle naine pole truu, kusjuures petmine on üldteada. „Pobedonostsev!” oli konsensus. Pobedonostsevi naine Jekaterina oli mehest 21 aastat noorem. Räägiti, et tal oli suhe sõjaväelasega. Veel räägiti, et pärast romaani ilmumist hakkas ta matkima Karenina riietumisstiili. Muide, Tolstoi ise ei kinnitanud seda kunagi.

Tolstoi ja Pobedonostsev polnud kunagi kohtunud, kuid vahetasid ükskord kirju. See juhtus viis aastat pärast „Anna Karenina” ilmumist ja täpselt 20 aastat enne Tolstoi kirikuvande alla panemist.

1881. aasta märtsis, saanud teada imperaator Aleksander II tapmisest, saadab Tolstoi (tolleks ajaks juba „Sõja ja rahu” kuulus autor) Pobedonostsevile kirja, milles palub terroristidele armu anda. Tolstoi palub kirja edasi anda troonipärijale, tulevasele Aleksander III-le. Sellest kirjast saab murdekoht Venemaa ajaloos ning nii Pobedonostsevi kui ka Tolstoi elus.