Читать книгу Impeerium peab surema - Mihhail Zõgar - Страница 7

Nikolai II valitsemise algusaastatel alustab Tolstoi kõige võimsamat ühiskondlikku kampaaniat talle vaimselt väga lähedase kristliku sekti duhhobooride toetuseks: nood eitasid õigeusu kombetalitusi ja igasugust vägivalda. 1895. aastal koguvad duhhoboorid Thbilisi lähedal kokku nende valduses olevad relvad, protestides sunniviisilise armeeteenistuse vastu, ja panevad need põlema. Duhhoboore represseeritakse pärast seda veel karmimalt: neid pannakse vangi, saadetakse distsiplinaarpataljonidesse ja asumisele.

Tolstoi ja Tšertkov alustavad suurt vastukaja tekitanud kampaaniat duhhobooride toetuseks, nende tagakiusamisest hakkab peagi kirjutama kogu maailma ajakirjandus. Siis tuleb Tolstoile mõte viia duhhoboorid sinna, kus neid ei vaenataks. Eri variantidena kaalutakse Hiinat, Küprost ja Hawaiid.

Ta hakkab raha koguma ja muudab seetõttu isegi oma otsust keelduda honorarist. Kiirustab lõpetama „Ülestõusmist”, et anda kogu avaldamisest saadud raha duhhobooride abistamiseks.

Tolstoi õiguskaitsealane tegevus jääb karistuseta, aga Tšertkov peab lahkuma välismaale. Ta saadetakse 1897. aastal Inglismaale pagendusse. See pole just kõige karmim karistus publitsistile, kes valdab vabalt inglise keelt – temast saab Tolstoi ruupor läänemaailmas. Just Londonis leiab Tšertkov võimaluse duhhoboore aidata. Vastne poliitemigrant läheb teise Venemaalt väljarännanu juurde – vürst Pjotr Kropotkin elab paguluses 1876. aastast, seega juba rohkem kui 20 aastat. Kuulus geograaf, kes rääkis esimesena sellisest nähtusest nagu jääaeg, üleilmse anarhismi klassik, tuleb samuti duhhobooridele appi. Teadusekspeditsioonide käigus on Kropotkin mitu korda viibinud Kanadas, kus ta jõudis järeldusele, et see territoorium on Siberi geoloogiline sugulane. Just Kropotkin teeb ettepaneku toimetada duhhoboorid Kanadasse.

Ajalooline ümberasumine algab 1898. aastal. Rohkem kui 8000 inimest istuvad Batumi sadamas Tolstoi renditud laevadele ja suunduvad Quebeci ja Halifaxi. Hiiglaslik operatsioon duhhobooride päästmiseks riigi repressioonidest lõpeb 1900. aastal. Tolstoi näitab, et ta võib elada riigis sellest praktiliselt sõltumata.